Polli puuvilja- ja marjasordid on aretatud Eesti oludesse

Polli aiandusuuringute keskuse vanemteadur Ave Kikas (vasakul), teadur Kersti Kahu ja "Talvenauding”.

FOTO: Toomas Šalda

Kui lähtuda sobivusest Eesti tingimustesse, on üks selge: Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi Polli Aiandusuuringute Keskuses aretatud sordid seda on.

Pikkade aiandustraditsioonidega ning puuviljandusele mullastikult ja kliima poolest soodsas Lõuna-Eesti Karksi vallas Polli külas asub 282 hektaril ligemale 30 töötajaga keskus, kus käib aktiivne õuna-, pirni-, ploomi-, maguskirsipuu, musta sõstra ja vaarika sordiaretus. Varasematel aastatel aretati siin ka hapukirsipuu, punase sõstra, valge sõstra, maasika ja karusmarjasorte. Eesti päritolu 255 marja- ja puuviljasordist on 104 aretatud just siin.

Aga sellega keskuse ülesanded ei piirdu, lisaks tegeletakse siin puuvilja- ja marjakultuuride kasvatustehnoloogiate, taimekaitse ja maheviljeluse  alase teadustööga, uute sortide sissetoomise ja katsetamisega nende perspektiivsuse selgitamiseks Eesti oludes, uute puuvilja- ja marjakultuuride katsetamisega, viljapuude vegetatiivaluste aretamise ja uurimise ning Eestis aretatud puuvilja- ja marjasortide geenivaramu säilitamise, uurimise ja kasutamisega aretuses. Tootearetuskeskus teeb tihedat koostööd ettevõtjatega, teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskuses PlantValor, mille rajamisel oli abiks Euroopa Regionaalarengu Fond, väärindatakse meie aiasaadusi kõrgtehnoloogiliste meetodite abil.

Keskuse vanemteadur, teaduskoostöö projektide ja uuringute juht Ave Kikas selgitab Maa Elule, millised on tähtsamad sordiomadused, millega Pollis aretustööd tehes arvestatakse:

„Meie kliimas on üks olulisemaid näitajaid vastupidavus talvedele, haigustele ja kahjuritele, aga kindlasti ka hea saagikus. Näiteks vaarikal on olemas suureviljalised, uhke marjaga sordid, mis aga ei pea hästi meie talvedele vastu. Pollis aretatud vaarikatega on see risk palju väiksem. Mustal sõstral on määravaks magusus. Näeme laste pealt, et meie sorte söövad nad isuga, aga mõni välimuselt ahvatlevam, kuid maitselt hapu marjaga Poola või Šoti sort võib neil aastateks musta sõstra isu ära võtta. Must sõstar on väga väärtuslik mari ja kuna teda saab nüüd juba ka koristuskombainiga korjata, töötame sellelgi suunal, et Eesti ettevõtjatel oleks võimalik kasvatada sorte, mis oleks ühtaegu magusad, saagikad ja hästi korjatavad. Õun on meie jaoks olnud läbi aegade oluline kultuur. Poola sordid jäävad siin kasvades rohelise muru maitsega, sest siinne päeva pikkus ja vegetatsiooniperiood on lühemad, viljad lihtsalt ei saa valmis. Viimastel aastakümnetel on üha olulisemaks tõusnud aretatavate sortide kvalitatiivsed omadused: viljade atraktiivsus, käitlemiskindlus, väärtuslike toitainete suurem sisaldus. Selleks, et saada uusi ja turu vajadustele üha paremini vastavaid sorte, Pollis pidevat aretustööd teemegi. Tähtis on seegi, et kasvatajatel oleks nii varavalmivaid kui ka hilisemapoolseid sorte, mida  mahekasvatajadki saaks kasvatada.”

Soovitusnimekirjas vaid parimad sordid

Parimad sordid valitakse kasvatamiseks soovitatavate sortide nimistusse, aiandushuvilised leiavad kõik sordikirjeldused ja palju olulist teavet Pollis aretatud sortide kohta Maaülikooli sordivaramu internetilehelt sordivaramu.emu.ee. Kes veel täpsemat infot vajab, võib Polli spetsialistidega alati ühendust võtta. Eestis kasvatamiseks soovitatavate sortide valiku otsustab puuviljanduskomisjon, kuhu kuuluvad Pollis sordiaretuse ja uuringutega tegelevad inimesed, Maaülikooli aianduse osakonna ja Eesti Aiandusliidu esindajad ning tootjad. Alates 2013. aastast on Pollis aretatud sortidest soovitusnimistus uued õunasordid „Krista” ja „Liivika”, pirnisortidest „Kadi”, maguskirsisortidest „Anu”, „Elle”, „Kaspar”, „Mupi” ja „Polli murel”, vaarikasortidest „Aita”, „Alvi”, „Helkal” ja „Tomo”, valge sõstra sortidest „Hele” ning musta sõstra sortidest „Karri” ja „Varmas”.

„Enne istikute ostmist tasuks ikka läbi mõelda, milliste omadustega sorte vajatakse. Ettevõtjad ostavad küll odavuse tõttu istikuid massiliselt Poolast, aga paraku tullakse ringiga meie juurde tagasi, sest on mõistetud, et iga sealne sort ei sobi siin kasvatamiseks. Kui on näiteks soov marju turul müüa, siis ostjad tahavad saada maitseelamust, mille annab ikkagi just meie olusid arvestades aretatud sort. See, et sort on Pollist pärit, annab garantii, et tulemuse taga on mahukas ja aeganõudev töö. Meist lõuna pool on istiku kasvatamise tingimused muidugi soodsamad, mistõttu meie nii odavalt müüa ei saa,” selgitab Kikas.

Polli nimi jätkuvalt hinnatud

Samal ajal on tal hea meel, et Polli nimi on aiapidajate seas jätkuvalt tuntud ja hinnatud: „Palju on neljakümnendates aastates inimesi, kes aianduse ja sealhulgas meie sortide vastu suurt huvi tunnevad. Väikeaiapidajad katsetavad meie uusi sorte hoolega. Uus põlvkond on uute sortide suhtes teadlikum, teatakse, et oleme välja aretanud väga palju mitmes mõttes suurepäraseid puuvilja- ja marjasorte nii tootmis- kui koduaedade jaoks.”

Pollis aretatud sordid koguvad vaikselt populaarsust ka piiri taga. „Kalju Kase aretatud pirn „Pepi” on näiteks hästi tuntud soomlaste seas, sealsed puukoolid kasvatavad ning müüvad seda palju. Õunasordid on hinnatud Lätis, näiteks tugeva viljaliha ja ilusa värviga maitselt kuldrenetti meenutav „Krista”.”

 Peale sordiaretustöö ja kvaliteetse istikute paljundamise on puu- ja marjakultuuride kasvatamisel vaja säilitada geneetiline ressurss, mille riik on usaldanud just Polli keskusele. Sellegi töö maht on aukartustäratav: Polli aiandusuuringute keskuse kollektsioonistandikes on kokku 1101 säilikut, sealhulgas 386 õunapuu, 97 pirnipuu, 89 ploomipuu, 70 maguskirsipuu, 15 hapukirsipuu, 56 maasika, 60 vaarika, neli pampli, üks tayberry (vampel, pampli ja vaarika ristand), 116 musta sõstra, 27 punase sõstra, 13 valge sõstra, 33 karusmarja, 56 söödava kuslapuu, 16 astelpaju, 26 pihlaka, 14 toompihlaka sorti ja aretist ning 24 õunapuu pookealust. Neist Eestis aretatud sorte on 136. 

Kui puuvilja- ja marjakultuuride aretusega on Pollis tegeletud juba 1945. aastast, siis nüüd on mitmes mõttes jõutud uuele tasemele. „Tooraine olemasolu, kuid väiketööstusliku tootmise vajakajäämised viisid mõtteni hakata tõsiselt tegelema marjade ja puuviljade töötlemistehnoloogiate uurimise ja tootearendusega,” selgitab Kikas. 2009. aasta mais käivitati Eesti-Läti programmi „Goodfruit” ja  Maaülikooli toel tootearenduskeskus, mis on ühtlasi Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi õppe-, katse- ja arendustöö laboratoorium. Tootearenduskeskuse ülesanded on aiandussaaduste töötlemise ja tootearenduse edendamine Eestis ja Lätis, saaduste koristusjärgsete kadude vähendamine, valdkonna õppe-, teadus-, nõuande- ja arendustegevuse edendamine ning koostöö tugevdamine ettevõtjatega.

Võimalus ise katsetada

Väikeettevõtjatele pakutakse siin võimalust kasutada tootearenduskeskust ja katsekööki, teenuste nimekirjas on näiteks ensüümitud ja klaaritatud marjamahlade, klaaritamata marjamahlade, moosi ja hoidiste, seemneõlide valmistamine jpm. Pooltööstusliku mahuga katsetöötlemist saab teha tellija retsepti järgi ja tellija toorainest või töötada retsept välja koostöös kohalike spetsialistidega ning kasutada Polli katseaedades valminud toorainet. Kontrollitud atmosfääriga puuviljahoidlas pakutakse väiketalupidajatele võimalust säilitada oma toodangut. „Kümmekonna nüüdisaegse seadmega varustatud tootearenduskeskuse on omaks võtnud nii Eesti kui Läti väikeettevõtjad, meil on ligikaudu poolsada püsiklienti ja nõustanud oleme enam kui 80 ettevõtet,” kinnitab Pollis toorainete ja säilitustehnoloogiatega tegelev teadur Kersti Kahu.

Kõige uuem Pollis tegutsev üksus on 2014. aastal tegevust alustanud teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus PlantValor, mille eesmärk on taimse materjali täielikum ärakasutamine toidulistes ja mittetoidulistes toodetes, tõstes nende kvaliteeti, funktsionaalsust ja säilivust. Keskusse rajatud ekstraheerimis-, destillatsiooni-, keemiatehnoloogia, kuivatustehnoloogia ja biokeemia laborites väärindatakse tänapäevaste kõrgtehnoloogiliste meetodite abil taimset toorainet, et saadud tulemust rakendada tervise- ja loodustoodete tehnoloogia- ja tootearenduses. See tähendab eelkõige aianduslikust toorainest saadavate bioaktiivsete ühendite kasutamist funktsionaalsete jookide ja toiduainete, toidulisandite, kodukeemia ja looduskosmeetika ning looduslike taimekaitsevahendite tootearenduses. „Meie superkriitilise CO2 põhimõttel töötav ekstraktor, millega saame ekstraheerida õli ja muid kasulikke ühendeid, on Baltimaade suurima anumaga ja kõige nüüdisaegsem. Peale ettevõtjate, kes saavad siit infot oma toodete arenduseks, on meie sagedasteks külalisteks Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli ja Tehnikaülikooli tudengid,” tutvustab  tehnik Hans Neppo uhkusenoodiga hääles keskuse tegevust. „Septembris tuleb Pollisse külla delegatsioon Hiinast. Tasuks mõelda, millist meie taime võiks ekstraktiks teha ja sinna saatma hakata. Meie loodus on nendega võrreldes ülipuhas,” ütleb lõpetuseks Ave Kikas.

Tagasi üles