Eesti laadakauplejaid paneb muretsema naaberriikidest pärit kauplejate üha suurem tung Eesti laatadele. Korraldajad leiavad, et müügiedu sõltub kauplejast.
Kauplejad naaberriikidest pakuvad Eesti laatadel tihedat konkurentsi (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alles umbes kuu aega tagasi muretsesid Soome farmerid selle üle, et Baltimaade ja eriti Eesti piim tungib nende turgudele ja solgib odavama hinnaga turgu. Eesti toorpiimatootjad aga lükkasid toona selle väite ümber ja ütlesid, et Soome tarbija on kaitsev ja ostab ainult kodumaist toodangut, nii et Eesti piimal ei oleks seal lootustki. Umbes samasugune olukord valitseb praegu Eesti laadakauplejate seas. Nad on murelikud, sest üha rohkem on nende laadalaudade kõrvale end üles seadnud Läti ja Leedu kauplejad. Ja balti vennasrahvad pakuvad kõva konkurentsi, sest Eesti tarbija on ühtemoodi huvitatud nii Eesti kui võõrast toodangust.
„Järjest raskemaks läheb jah,” kurdab Eino, kes tegeleb kalapüügiga ja siis oma saaki laatadel müümas käib. Tema sõnul on laadad väiketootjate jaoks niikuinii üks väheseid kohti, kus oma toodangut üldse pakkuda ja sealgi muutub kauplemine üha tiheneva konkurentsi tõttu järjest raskemaks. „Aga kui mina lähen Siguldasse või kuhugi laadale, siis lätlane minu kaupa ei taha,” kirjeldab Eino olukorda. „Ükskõik, kui palju sa ka ei pakuks, tema ostab ikka oma kaupa,” märgib mees.
Sama kinnitab Katre, kes peamiselt seepe müüb. Ta ütleb, et kui tema on välismaal laatadel käinud, siis on seal tõesti oma kaupa keerulisem müüa kui Eestis. „Nemad hoiavad ikka rohkem omasid,” räägib ta. Eesti tarbija tema sõnul nii patriootlik ei ole ja ostab vabalt ka Lätis, Leedus ja Soomes toodetud asju. „Isegi kui hind enam-vähem samasse kanti jääb,” täiendab laadakaupleja Eino.
Eestlased Lätis ja Leedus
Marko Põldsam, kes on juba aastaid viinud Eesti kauplejaid Läti ja Leedu laatadele müüma, lükkab selle väite ümber. „Lätis ja Leedus on väga head laadad ja seal on väga hea müüa,” ütleb Põldsam. Tema sõnul oleneb kõik laadast. Eestiski võib leida laatu, kus kaubitsemine müüjale ei sobi ja kus ei leidu tema kaubale sobivat tarbijat. Põldsam lisab, et regulaarselt sõidavad Lätti ja Leetu laatadele umbes kuus kuni kümme eestlast, kellele seal väga meeldib ja kelle kaupa väga hästi vastu võetakse. „Seal võib kohati isegi odavam tulla kauplemine kui siin,” ütleb Põldsam. Tema sõnul on küll mõned laadad, kus platsimaks on välismaisele kaubitsejale kallim kui kohalikule, aga neid on pigem vähe. „Kes tahab, saab väga hästi seal hakkama,” märgib Põldsam.
Eesti laadakorraldajad ütlevad, et kuigi teistest rahvustest kauplejaid on tõesti viimasel ajal rohkem ja laadamajandus üha kasvab, siis mingit meeletut konkurentsi tõusu nemad ei näe. Näiteks Valgas korraldatavatele laatadele on korraldaja Ülle Juhi sõnul lätlased väga oodatud ja see on seal pigem traditsioon. Läti müüjaid võetakse rõõmuga vastu ja aidatakse siin hakkama saada.
Pärnu Taimelaada korraldajad Piret Kukk ja Kati Niibo ütlevad, et ei ole õige teha vahet, kas müüja on eestlane või lätlane. „Laadal müüb see, kes suudab enda kaupa hästi eksponeerida, kellel on korralik ja huvitav kaup ja kes tegeleb müügiga, mitte ei istu nurgas,” ütleb Kukk. Ta nendib, et lätlastel on see töö tõesti paremini käpas. „Lätlased on tõeline laadarahvas ja teavad, kuidas müüa. Isegi vaatamata keelebarjäärile,” ütleb Niibo. Eestis aga vajab see kultuur veel veidi arendamist. Samas nendivad nii Kukk kui Niibo, et ka eestlaste kauplemiskultuur on üha arenenud. „Tõeliselt kauplevaid eestlasi on igal aastal järjest rohkem. Ei tea, kas nad on seda õppinud lätlastelt või ise kuidagi,” kõneleb Niibo.
Sõltub kaubast
Konkurentsi tihedus sõltub kauba sordistki. Niibo ja Kuke hinnangul on tihedat konkurentsi näha eelkõige püsilillede, ilupuude ja -põõsaste valdkonnas. Samal ajal aga köögi- ja puuviljandus on pea konkurentsitult eestlaste pärusmaa ja selle kauba turg on siin väga tihe. Kaupleja Eino toob välja veel igasugused punutised – korvid ja muud anumad, mida lätlased väga edukalt ja palju toodavad ning kuhu Eesti tootjal on raske konkurentsi pakkuma minna. Eino arvab sedagi, et kauplemiskultuurist müük nii palju ei sõltu. „Eesti inimene ei ole selline, et ta tahaks, et talle midagi hirmsasti pakutakse,” räägib ta. Lätlased ja leedulased on aga teistsugused ja nendega tulebki kasutada teistsuguseid müügitehnikaid.
Laadakorraldajad aga leiavad, et konkurents on tegelikult hea ja seda võiks rohkemgi olla. „Sellisest konkurentsist võidab eelkõige laadaline, kes tuli ostma kvaliteetset hinnale vastavat kaupa. Mida rohkem on müüjaid, seda rohkem peavad kõik pingutama,” ütleb Kukk. Nii Kuke kui Niibo meelest võiksid Eesti laadakauplejad lätlastelt õppida ka seda, kuidas teha omavahel tugevat koostööd. „Kuidas panna seljad kokku ja kaitsta enda turgu,” ütleb Niibo. Korraldajate sõnul on müügi edukus lõpuks ikkagi täielikult müüja enda kätes.