August on parimate metsamajandajate kuu

Parim metsamajandaja Rain Ajaots koos abikaasa Anne Ajaotsaga jäi pildile kokkutuleku ringsõidul, kui oli väike peatus ühel Karula rahvuspargi puhkeplatsil.

FOTO: Viio Aitsam

Erametsaliit kuulutas eelmisel laupäeval oma kokkutulekul välja tänavuse metsamajandajate konkursi võitjad.

Parim metsamajandaja 2016 – Rain Ajaots

Tänavune konkursivõitja on traditsiooniline metsamajandaja selles mõttes, et tegeleb metsaga nii, nagu vanastigi taludes kombeks oli: suvel põllu- ja talvel metsatööd. Koos pojaga peetavas talus Harjumaal Nissi valla Lehetu külas on põhitegevuseks teraviljakasvatus. Põllumaad on ligemale 700, metsamaad üle 100 hektari. Põllumajanduse poolel on talu ka tööandja kohalikele inimestele, kellele hooajati leitakse rakendust metsas. Talul on oma halumasin, millega kevaditi-talviti teenust osutatakse.

Konkursižürii hindas metsa majandamise terviklikkust, metsauuendust, noore metsa hooldamist, tõi eraldi välja, kuidas talus on metsa majandades tähtsustatud pärandihoidu. Näiteks ei ole metsa rajatud tänapäevaseid sirgeid kraave, vaid on taastatud endisaegne käsitsi kaevatud kraavivõrk.

Rain Ajaots ise räägib, et mäletab veel oma vanaisa metsasse suhtumist. Nõukogude võim, 1967. aasta torm ja taasiseseisvunud Eesti maareformieelne segaduste aeg tegid oma töö. „Kui tagastamispaberid korda saime, võtsin pähe, et kas või jonni pärast teen metsa korda,” ütleb Ajaots. Ta on Vardi Erametsaseltsi liige ja peale muu kasutab kevaditi võimalust metsataimed ühistu kaudu hankida. 

Tubli tulevikku vaataja – Merit Kvatš

Pärnumaal Tõstamaa valla Alu külas oma ligikaudu 32hektarises metsas tegutsev Merit Kvatš ütleb pärast tunnustuse saamist, et tahab tänada oma vanavanemaid, kellelt mõne aasta eest koos tütardega metsa üle võttis. Suuremad tööd tehakse MTÜ Ühinenud Metsaomanikud abil, kuid kõike muud ise. Alustati nullist ehk sellest, et tehti endale selgeks, mida mets endast üldse kujutab ja mis töid seal on vaja ette võtta. Nüüdseks käsitseb metsaomanik hästi näiteks ka mootorsaagi.

„Kui metsas ringi käisime, kuulsime aina, et see ja see on tehtud koos tütardega,” ütleb žürii liige Aira Toss, kes arutleb, et tänapäeval pakuvad metsaühistud oma metsaomanikest liikmetele võtmed-kätte-teenustki ‒ kõike raiest kuni istutamise ja noore metsa hoolduseni ‒, kuid Merit Kvatši metsas nägi ise tegemise tulusust mitmes mõttes. Rõhutuses on just koos lastega tegutsemine.

 Toss märgib ka Ühinenud Metsaomanike metsakonsulenti Tiit Kosenkraniust, kelle nõuandeid ja asjatundlikkust Kvatš samuti kiidab. „Laiemaltki võttes pole ma ühegi metsakonsulendi kohta nii palju kiidusõnu kuulnud kui Kosenkraniuse kohta,” ütleb Toss.

Tubli talukultuuri hoidja ‒ Heli Vahing

Heli Vahingu mets paikneb samuti Pärnumaal ‒ Varbla valla Kidise külas. Metsamaad on üle 11 hektari, kuid metsaomanik ise ütleb, et ta vaatab oma maaomandit ikkagi tervikuna, koos põllumaaga, mida suures osas niidab. Vanavanematelt saadud maa on talle tähendusrikas mitmes mõttes ja talletatud on kogu metsalugu.

„Mind väga liigutab see tunnustus ja tahan tänada oma ühistut, Tallinna Metsaomanike Seltsi, kust olen palju häid teadmisi saanud,” ütleb Heli Vahing. Žürii liige Taavi Ehrpais märgib eraldi, et lauljanna oma tegutsemisega näitab, kuidas kõik on võimalik ka siis, kui metsaomaniku amet jääb metsandusest kaugele. Ta toob näitena tunnustavalt välja, kuidas Vahing leidis ise üles võimaluse saada Erametsakeskuse kaudu metsaparandustöödeks toetust. Seda ta metsakraavide taastamiseks ka kasutas. Taastatud metsateid hooldatakse igal aastal, et need uuesti võssa ei kasvaks.

Heli Vahingu maadel on võimas vääriselupaik vanade tammede ja haabadega. Tema unistus on täies ulatuses taastada puisniit, mille oma maadele ulatuvat osa ta hooldab.

Kogukonda hoidev metsaomanik ‒ Agu Takis

Agu Takis, keda tuntakse ka tema raamatute järgi (nt mälestusteraamat „Härrana sündinud”), on metsaomanik Hiiumaal Hiiu valla Nõmme külas. Metsamaad on tal 50 hektari ringis ja selle puhul pole esmatähtis tulu saamine, vaid see, et mets oleks hooldatud ja korras. Tähtsal kohal on noore metsa hooldus, valgustus- ja harvendusraied. Muu hulgas on tema metsast saanud puitu kohalik kogukond, olgu tegu küttepuude, palgi või lauaga. Veel mõni aasta tagasi oli eaka metsaomaniku maadel laudade saagimise plats, kust soovijad said osta ta oma metsa palkidest saetud laudu.

 Takis on eluaeg olnud kirglik jahimees ja ta mets on sellegi poolest kuulus, et seal oli pikka aega punahirvede söötmise plats, kus hirvesid said jälgida ka teised huvilised. Tema metsas on isegi Hiiumaa ametikooli õpilased oma kutseeksamit sooritanud.

Nagu kõik tänavused tunnustuse saajad, on Takiski metsaühistuga liitunud: ta on Hiiumaa Metsaseltsi kauaaegne liige.

Tubli metsakasvataja ‒ Karo Mets

Erametsaliit ühendab metsaühistute kaudu ka metsaettevõtteid ning viimaste aastate konkurssidel on nemadki osalenud. Tänavune tunnustuse saaja Karo Mets on tegutsenud juba 22 aastat. Metsamaad on ettevõttel veidi üle 1600 hektari. Nüüdseks on liitutud Graanul Investi grupiga, kuid põhitegevus on endiselt metsamajandus. Peale oma metsa kasvatamise pakub Karo Mets oma masinapargiga väljapoole teenust.

Žürii tunnustas metsaettevõtte vastutustundlikku majandamist ja selles mõttes avatust, et ettevõte osaleb aktiivselt Vändra Metsaühingu tegevuses. Metsauuendus käib firmas muuseas talgute korras.

Kokkutulekutest

Paremate metsamajandajate tunnustamine leidis aset metsamajandajate kokkutulekul, mida tänavu peeti Valgamaal Taheva vallas. Majandajate kokkutulekud on Eesti Erametsaliidu 1994. aastast korraldatava konkursiga (pikka aega nimetati talumetsamajandajate konkursiks) tihedasti seotud. Aastaks 2000 oli kogunenud juba nii palju konkursivõitjaid, et otsustati sisse seada tava: iga aasta augustis kogunetakse eelmise aasta parima metsamajandaja metsa üle vaatama.

Kokkutulekust on kujunenud traditsioon ja see on õieti ainus ettevõtmine, kus metsaomanikud üle Eesti nii suurel hulgal kohtuvad. Konkursi võitjad kuulutati varem välja Jäneda talupäevadel, kus tunnustatakse tublisid põllumehigi, kuid 2014. aastast on metsamajandajate tunnustamise tseremoonia üle toodud kokkutulekute päevakavasse.

Kehtib tava, et peale auhindade (peavõitjale tavakohaselt Stihli mootorsaag) saab võitja parima metsamajandaja majamärgi. Kui ekstra otsida, leiaks üle Eesti 23 sellise märgiga kodu. Tunnustuse saajaid on igal aastal aga rohkem kui üks ‒ kokku nii palju, et saab rääkida Eesti erametsanduse tugevast eliidist.

Žürii liikmed õhutasid mitmest suust metsaomanikke märkama tublisid tegutsejaid enda kõrval, et konkursil oleks järgmisel aastal rohkem osalejaid. Tihti on metsakasvatajad tagasihoidlikud ja väldivad avalikkuse tähelepanu, kuid teisalt on konkurss üks abinõu, kuidas ühiskonnale mitmepalgelise erametsanduse tegelikkusest teada anda. Väga paljud Eesti metsaomanikud majandavad oma metsi suure hoole ja armastusega. 

Nüüdsel kokkutulekul tutvuti 2015. aasta parima metsamajandaja Tõnu Mändla metsadega. Mitte igas Eesti piirkonnas ei kasva nii võimsaid puid! Paraku jääb Karula vald naabervalla Taheva ja ümbruskonnaga piirkonda, kus metsad 3. juuli tormis rängalt kahju said.

Kokkutuleku päevakavas oli seega ka ringkäik kahjustatud metsadesse, kus tutvuti hetkeseisuga. Ülevaade sellest saadi riigimetsaski.

Populaarne

Tagasi üles