Ilm keerab põllumeestele käru - sööta ei saa varuda ja vilja ei saa kätte

Neid juhtumeid, kus viljapõllul kinni jäänud kombain tuleb väevõimuga välja sikutada, on tänavu päris palju olnud. Foto: Sille Annuk / Postimees

Heitlik ja sajuhoogudega suvi seab hulga põllumehi väga keerulisse olukorda – loomadele pole saanud piisavalt talvesööta varuda, vilja ei saa tümalt põllult kätte ja tagatipuks ähvardab niitmistähtaegadega jänni jäänuid ka toetustest ilma jäämine.

Heitlik ja sajuhoogudega suvi seab hulga põllumehi väga keerulisse olukorda – loomadele pole saanud piisavalt talvesööta varuda, vilja ei saa tümalt põllult kätte ja tagatipuks ähvardab niitmistähtaegadega jänni jäänuid ka toetustest ilma jäämine.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse aseesimees Leho Verk ütleb, et liigsete vihmadega on probleemid piirkondlikud ja Eesti kohta tervikuna ei saa tõepoolest öelda, et sel suvel oleks taevast eriti uputanud. „Samas on piirkondi, kus igapäevase vihma tõttu on tõesti loomadele sööt varumata. Näiteks osal Harjumaal, Viljandimaal, Valgamaal, Võrumaal, Kesk-Eestis. Samal ajal Saaremaal on mõnes kohas jällegi kõik täiesti hästi. Meie ilma iseloomustab see, et mikrokliimasid on palju – vabalt võib olla nii, et ühes kohas sajab, aga kilomeeter eemal on täiesti kuiv,” räägib Verk.

Tema hinnangul ei oleks midagi päästnud heinaniitmise tähtaja paarinädalane pikendamine, sest sisulist söödavarumise probleemi ei oleks see lahendanud. „Täna näeme, et sajuhoogudega ilmad aina jätkuvad ja ega augusti lõpus tehtud hein ole oma toiteväärtuselt õiget heina mõõtu. Praeguseks ajaks peaks olema hein tehtud ja sööt loomadele varutud. Kellel pole, tuleb nüüd mõelda, kuidas edasi toimetada,” sõnab Verk. Ta lisab, et ega heina eriti kuskilt ostagi ole, sest enne sajuperioodi oli pikk põud, kui hein ei kasvanud, ning paljud põllumehed lükkasid seetõttu heinategu edasi.

Viljakoristusega on Vergi sõnade järgi juba samuti probleemid, sest vihm ei lase seda koristada. „Kõik ettevõtted, kes toodavad piima, kasvatavad ka vilja. Viimastel aastatel on nad just viljakasvatuse arvelt katnud piimatootmisest tulevaid kahjumeid. Paraku paistab, et sel aastal ei mängi selline süsteem enam välja,” ütleb Verk. „Jutte karjade hävitamisest veel väga palju pole ja ma loodan, et neid on vähe, kellele nüüd see ilmajama on viimaseks piisaks karikas ja kes tootmise lõpetada otsustavad.”

Karjamaast sai järv

Jõgevamaal lihaveiseid kasvatav Airi Külvet, kes on veiseliha turustamisega tegeleva Liivimaa Lihaveise juhatuse liige, ütleb, et mingil määral on Liivimaa Lihaveise liikmed oma loomadele sööta saanud varuda, kuid on neidki, kellel jääb sööta veel puudu. „Mul vedas sellega, et otsustasin juba kevadel tellida teenusena silotegemise. Nii sai mitu heinamaad, mis algselt oli plaanis heinaks teha, silorullideks tehtud. Aga sellelt maalt, mille jätsin heinamaaks, pole saanud mitte ühtegi heakvaliteedilist rulli heina. Just selle tõttu, et juuni algusest kuni siiani on iga päev sadanud,” räägib Külvet. Möödunud nädala suured sajud muutsid tema Pedja jõe ääres asuvad karja- ja heinamaad järvedeks, sest Pedja jõgi tõusis üle kallaste. „Elektrikarjused ei toimi, sest traadid on vees. Hoian hinge kinni, et loomad aru ei saaks, et karjustes pole voolu, ja üle kallaste tõusnud jõgi elektrikarjuse poste minema ei viiks,” kirjeldab ta olukorda.

Külvet ütleb, et koos heinaga on tal umbes sajale veisele talveks varutud 900 rulli, kuid oleks vaja teha veel 200 rulli silo ja allapanu. „Kaks-kolm kuiva päeva oleks vaja, siis saaks omadega mäele. Allapanu aga tuleb ilmselt osta. Tegelikult peaks praeguseks ajaks kõik need tööd juba tehtud olema,” lausub ta. „Kõige selle valguses tundub eriti ebaõiglane lugeda arvamusi, nagu oleksid farmerid süüdi, et nad heina pole teinud. On üritatud, on tehtud kulutusi, aga vihm on heina ära rikkunud. Ja ametnik ütleb, et vihma pole olnudki …”

Vana-tori hobuseid kasvatav Ute Wohlrab ütleb, et temal on oma hobustele hein ostetud, kuid üldiselt on heinaprobleem katastroofiline: kuna heina pole paljudes kohtades saadud varuda, on hobusehinnad juba langenud ja hobuseid on palju müügil. „Hein on tänavu kallim kui möödunud aastal, samuti pole pakkumisi kuigi palju,“ räägib Wohlrab. „Eks siit tuleb õppida seda, et heina tuleb teha kohe, kui ilm on ilus, ja mitte loota, et las kasvab veel, saame rohkem.”

Wohlrab ütleb, et heinakasv on koplites olnud hea ja sellepärast pole ta pidanud oma hobustele kuiva heina lisaks andma. „Praegugi saab hobustele väga hästi heina teha, sest nende jaoks ei ole nii oluline heinas leiduv proteiin,” lisab ta.

Tähtaeg on või seda pole?

Viimastel nädalatel on palju pahameelt tekitanud PRIA niitmistähtajad, mille järgi pidid rohumaad olema hooldatud 10. augustiks ja looduskaitselised maad 20. augustiks. Eesti Põllumeeste Keskliit taotles tähtaegade edasilükkamist, kuid taotlust ei rahuldatud. 10. augustiks saabus PRIAsse põllumeestelt 17 teavituskirja selle kohta, et ilmaolude tõttu on tööd jäänud õigeks ajaks tegemata.

Maaeluministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo juhataja Erkki Miller selgitab, et kindlasti peab karjatamiseks või harimiseks sobivas seisukorras hoitav ehk hooldatav põllumajandusmaa olema nõuetekohaselt hooldatud taotlusaasta 10. või 20. augusti seisuga. „Tootmiseks kasutataval põllumajandusmaal otseselt neid tähtpäevi jälgima ei pea, kuid et tagada nõuete kontrollitavust, siis võiks soovituslikult sama tähtpäeva seisuga olla samuti võimalik tootmistegevust (nt piisava loomkoormusega karjatamine, sööda tootmine jne) visuaalselt tuvastada,” ütleb Miller. „Kui hilisema kontrollimise käigus selgub, et maad tegelikult tootmiseks ei kasutatud, siis hinnatakse selle maa toetusõiguslikkust põllumajandusmaa karjatamiseks või harimiseks sobivas seisukorras hoidmise nõuete järgi ning kui ka need nõuded ei olnud tähtaegselt täidetud, ei ole maa toetusõiguslik.”

Miller ütleb, et Eestis on piirkondi, kus sademete hulk on olnud keskmisest suurem ja võib olla tekkinud probleeme hooldataval põllumajandusmaal niite kokkukogumisega. Sestap kutsub ta üles põllumajandustootjaid teavitama sellest PRIAt. „Iga niisugust juhtumit vaadeldakse eraldi ja kui nõuete tähtaegne täitmine ei ole erakorraliste asjaolude tõttu olnud võimalik ja see on ka tõendatud, siis on võimalik toetuse maksmine ka tähtajaks hooldamata aladele,” lisab ta