Idamaade meditsiinis tuntud aju toit jõudis soomlaste kaudu Eesti mahetootmisesse

Mahedaid piimatooteid valmistav Pajumäe talu on algust teinud ghee tootmisega, mis võib olla lihtsalt rasvaine, kuid on kasutusel ka iidses Indiast pärit loodusliku ja holistilise süsteemi meditsiinis. Foto: Elmo Riig / Sakala

Veeda kirjandus kirjeldab ghee’d kui aju toitu, sest see pidavat tervendama mõistust ja parandama mälu. Samuti mõjub see soodsalt seedimisele ja maole.

„Eestis on see tuntud kui võiõli,” tähendab Viljandimaal Abja vallas tegutseva Pajumäe talu peremees Viljar Veidenberg ja lisab, et aprillis ka Eesti toiduainetööstuse liidult kiita saanud selitatud või ehk ghee on neil üks uuemaid tooteid.

„Võiõli on ta ametlik nimetus,” ütleb ta ja seletab, et pakendil peab see nimetus kindlasti kirjas olema. „Kui võid kuumutada nii kaua, et vesi aurab ära ja muu valguline asi jääb põhja, siis jääb alles puhas piimarasv  – 99,6 protsenti,” räägib peremees ja teab öelda, et Hiina meditsiinis on ghee hästi tuntud ja tähis asi. „Eesti inimesed on oma kodudes seda vaikselt teinud, aga poelettidel oleme meie esimesed, kes seda teevad, ja veel mahedad ka,” ütleb Veidenberg. Ega ghee oma põhiolemuselt ju miskit muud olegi kui  ka idamaade köögis kasutusel olev rasvaine ja eksootilise nime taga on peidus selitatud või, millest on eemaldatud viimasedki piimavalgu jäägid, nii et alles jääb vaid puhas rasvaine.

Kliendid aitavad kaasa

Põhimõtteliselt võib siis ghee’d kasutada nii ärasöömiseks näiteks rasvainena kui pealemäärimiseks. Hoolimata sellest, et hinduismis on ghee tuntud ka ravimina, käib see meil siiski ennekõike toidu alla ja teda võib kas või rasvainena kukeseente praadimiseks kasutada. Nii räägibki Pajumäe talu tehnoloog Sirje Luik, et oli peremehele pakkunud kukeseeni, too oli aga ütelnud, et kes neid praeb. Nii lubanud tehnoloog siis seened ära praadida ja tegi seda just tollesamuse ghee’ga. „Väga head tulid,” lausub ta ja kiidab, et isegi kartulid lähevad ghee’ga mõnusalt pruuniks.

Pajumäe talu tootenimekirja kuulub praegu kokku 250 eri asja, aga erinevaid maitseid, mida neilt tellida saab, on umbes 75. „Osa retsepte on vanad, mida me iga päev ei tee, aga kui inimene  tellib, siis laseme uuesti töösse,” lausub peremees ja räägib, et uute toodete retseptide ammutamise kohapealt on suur abi klientidestki. „Mõnikord mõtleme ise välja, teinekord ütlevad kliendid, et prooviks sellist asja teha,” lausub Veidenberg. Kuna Pajumäel on tootmine väike ja suuri liine pole tarvis käima lülitada, siis saabki mahetalu vastavalt inimese soovile toote valmis teha. „Ja varsti ta saabki seda süüa. Uus silt on peal ja puha,” ütleb Veidenberg. Ta räägib, et ghee tegemine sai alguse nii, et Pajumäega võeti ühendust Soomest ja küsiti, kas mahetalu saaks neile saata võid, kuna Soomes taheti teha sellist toodet nagu selitatud või. „Me ütlesime, et teeme seda parem ise, sest võid ei saa saata, kuna see nõuab jahedat, aga selitatud või ei ole selline, mida peab jahutama, ning seetõttu on toodet lihtsam saata,” meenutab Veidenberg, sõnades, et ideid tuleb vist isegi tarbijatelt rohkem. „Kliendid tahavad, meie proovime.”

Värskeim katsetus

Kõige värskem katsetus on Pajumäel aga tollesama ghee edasiarendus – brahmi ghee. Selle kohta tasub Sirje Luige sõnul samuti edasi ise uurida, sest tooteomadusi on taas kord kasutatud idamaade meditsiinis, ent seda purgi peale kirja ei lähe. „Või õigemini peab uurima, kas see brahmi pulber on ravimtaimede registris kirjas,” lausu ta. Eestis tuntakse brahmi ka säsi-vesikaagina, mis on ajurveeda ehk iidse Indiast pärit loodusliku ja holistilise süsteemi meditsiinis üks võtmetaimi. 

Esimene 250 grammi brahmi ghee’d on kolmes purgikeses tehnoloogi pihus. „Viljar kuskilt Saksamaalt tellis selle brahmi ja siis läksime edasi,” tähendab Luik ja kinnitab, et mida rohkem ta selle kohta loeb, seda rohkem ta ghee usku läheb.