Siidrikojast potsatab uudiseid nagu õunu puust

USAs ning Soomes töötanud teadlased Tea ja Sulev Nõmmann otsustasid tosin aastat tagasi oma nelja lapse pärast end kindlalt siduda Eestiga ja ostsid Põlvamaal Valgjärve vallas Orava talu. Nüüd on seal kolm õunapuuaeda ligi 8000 puuga. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Pots ja pots kukuvad õunad puust ning teevad aiapidajatele meelehärmi – keegi neid ei osta, ei taha, jälle on muruniitmine õunapuude alt üks rist ja viletsus. Kui võtaks tuleval kevadel sae ...

Aga Põlvamaal Valgjärve valla Valgjärve küla Orava talu omanikud, teadlased Tea ja Sulev Nõmmann istutavad igal aastal oma valdustesse õunapuid juurde, praegu kasvab kolmes aias ligemale 8000 puud. 27. juulil algas taas õunakorjamine ning mahlapress pandi tööle. Paar nädalat hiljem andsid Nõmmannid teada, et nende käsitöösiidritootja Siidrikoda valmistub Soome ja naaberriikide turgudele laienemiseks. Selleks suurendatakse tootmist ja otsitakse kodumaiste õunte väärindamiseks täiendavaid viise, näiteks käivad täie hooga ettevalmistused hakata õunte pressimisjääkidest valmistama eriotstarbelisi püreesid.

Läinud reedel potsatas uudiste hulka uus teade: Siidrikoda pälvis rahvusvahelisel siidrikonkursil, kus osales 183 tootjat üle maailma, hõbemedalid nii maitse kui ka tootedisaini eest.

Kas Valgjärvel Orava talus kasvanud õuntest kääritatud siider juba sõidab Soome poole? „Soomlastega jõuame peagi tehinguni, läbirääkimised käivad,” vastab Orava talu ja sealse Siidrikoja peremees Sulev Nõmmann. „Ka Šveitsis on õnged vees. Šveits on rikas maa, seal hinnatakse looduslähedasi tooteid. Ja isegi Eesti Vabariigi suursaatkond Prantsusmaal tellis meilt siidreid.”

Ta lisab, et välisturgudele jõudmiseks tuleb läbida vajalikud arenguetapid. „On vaja saavutada oma toodetele tuntus läbi konkursside ja näituste,” märgib Sulev Nõmmann. „Ja on tarvis veenvalt tõestada, et sinu edu pole ühekordne ja õnnelik juhus, vaid et mahud ja kvaliteet on tagatud, rakendades ettevõttes rahvusvaheliselt tunnustatud juhtimissüsteeme ja standardeid.”

8000 puud, üle 30 sordi

Pikemaks jutuks pole tal esialgu aega, sest välisturgudele saamiseks vajaliku ISO-sertifikaadi saamiseks töötas Siidrikojas audiitor, kes uuris, kas tootmine käib igal tasemel – ehk siis alustades töötajate kätepesust kuni paberimajanduseni välja – nõuetekohaselt.

Suure majapidamise tutvustamise võtavad audiitoriga hõivatud isalt-emalt sujuvalt üle gümnasistidest pojad Robert ja Ingmar, kes on koos taluga suureks kasvanud. „Kui ema ja isa selle koha 2004. aastal ostsid, olid siin ainult vana talu varemed ja põlispuud nende ümber,” juhatab Robert Nõmmann ekskursiooni sisse.

Esimesse, 2006. aastal istutatud õunaaeda jõudes räägivad vennad asjatundlikult, et igas reas kasvab ligi 120 õunapuud, eri sorte on nende sõnul 36. „Soomest pärit sort „Petteri” on väga ilusa väljanägemisega hea suvine müügiõun,” seletab Robert Nõmmann punaste õuntega puude juures. „Ridade otstes on „Valged klaarid”, need on head tolmeldajad. Siin on ka „Liivi kuldrenetti”, „Paide taliõuna” ja Kasahstanist pärit „Zarja Alataud”. Minu üks lemmikuid on „Samo”, see on kergelt hapukas väga mõnusa maitsega hilissuvine õun ja sellest teeme tavaliselt esimese partii Äput. Mulliga õunamahl Äpu on meie täielik hitt-toode, seda tellitakse palju.”

Õunasortidelt läheb jutt sujuvalt siidrile. „Siidri tegemisel on väga tähtsad nii õuna- kui pärmisort,” selgitab Robert Nõmmann ja lisab, et Siidrikoja toodeteks valiti-katsetati õuna- ning pärmisorte kuus-seitse aastat. Möödunud õppeaastal tegi Robert Gustav Adolfi Gümnaasiumis õpilasuurimistöö teatud uute pärmitüvede kääritamisvõimest. Heal tasemel uuring päädis väga väikese, kaheprotsendilise alkoholisisaldusega uudse siidriga. Viimast pakuti degusteerimiseks ka Tallinnas Telliskivi tänaval asuvas SIP käsitööõllede ja sarnaste jookide poes korraldatud siidrite tutvustusel, kus see katsejook sai palju kiitvaid hinnanguid.

Õunapuude kasvatamise ja siidri valmistamise kõrval tulevad jutuks ka maasika-, kartuli-, sibula- ning Türgi oa kasvatus. „Igal suvel on siin õpilasmalev tööl, siis algab meie kõigi tööpäev hommikul kell kaheksa,” räägib Robert Nõmmann. „Varane ärkamine on muidugi raske, aga teisiti pole mõeldav – pere lapsed võtavad kõigest osa.”

Seega on Orava talu pealinna poiste lapsepõlve ja nooruse ära rikkunud? „Ei, mitte mingil juhul,” vastab Ingmar Nõmmann välkkiirelt. „Meil on ka oma plaanid, anname neist vanematele teada ja siis arvestatakse meiega, oma plaanid saame alati teoks teha. Kui meil pole parajasti midagi käsil, oleme hea meelega siin, sest maal on väga palju teha – juhendame malevlasi, koristame, parandame midagi.” Robert Nõmmann lisab, et linnas mõtleb ta küll, et arvuti taga on tore istuda, aga maale jõudes tunneb, et seal on palju toredam.

Pärast põhjalikku õunaaedade ning maasika- ja kartulipõldude tutvustust jõuame 2011. aastal  valminud lao- ja tootmishoone juurde. „See oli meie esimene hoidla,” näitab Robert silma järgi haagissuvila mõõtu külmikut. See tuletab nüüd uue, 200 tonni õunu ja talus kasvavat muud kraami mahutava hoidla kõrval meelde, et kõik suur saab alguse väikesest.

Vaheldus ja turvatunne

Suurt majapidamist ja kallite seadmetega Siidrikoda vaadates ei saa küsimata jätta, kas teadlastest Nõmmannidel tuleb talule peale maksta või saavad nad teenitud tulust üht-teist ka sukasäärde koguda? „Siidrikoda toob ikka rohkem raha sisse, kui välja läheb, selline on ettevõtluse loogika,” vastab Sulev Nõmmann. „Aga sukasäärde me seda ei kogu, raha läheb suures osas tootmise edasiarendamiseks.”

Kuid maaelu ja seal ettevõtlusega tegelemine pole meelakkumine, tagasilööke on palju. Näiteks kas või armsad väikesed jänesed võivad ühe talvega kõrgetest taradest hoolimata õunaaedades palju tööd nullida. Sel suvel Lõuna-Eestis möllanud erakordselt tugev torm murdis Orava talus üle saja õunapuu koos tugisüsteemidega. Miks Nõmmannid on valmis edaspidigi tagasilööke taluma, ehk oleks siiski turvalisem olla vaid teadlane?

„Olen ka varem öelnud, et inimene elab ainult ühe korra, ja kui juba oled siia maapeale sündinud, siis ela huvitavalt ja mitmekülgselt,” kostab Sulev Nõmmann. „Tuleb võtta elust maksimum, teha kõike, mida sa tegelikult tahad. Kõik on väärtushinnangutes kinni – tee seda, mida väärtuslikuks pead. Meile abikaasaga meeldib vaheldus ja seda pakuvad nii ettevõtlus kui teadus. Me lihtsalt ei suuda kummastki loobuda.”

Trompetit mängiv Ingmar Nõmmann ja kontrabassiga sina peal olev Robert Nõmmann ei ole veel otsustanud, mis eriala pärast gümnaasiumi edasi õppida. „Kindlasti lõpetan ära muusikakooli, gümnaasiumi ja lähen ülikooli,” ütleb Robert Nõmmann. „Aga see talu siin on mulle andnud suure kindlustunde – mul on koht, kuhu tulla, ja siin on väga palju huvitavat tööd, mida teha ja millest ära elada.” Ilmselgelt oskavad Tea ja Sulev Nõmmann väga hästi kasvatada nii õunapuid kui lapsi.

Orava talu siidrikoda

• Mereteadlane, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemekspert Sulev Nõmmann (55) ja tema abikaasa Tea Nõmmann (45), üheksa aastat Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskust juhatanud keskkonnaökonomist, ostsid Põlvamaal Valgjärve valla Valgjärve külas Orava talu 2004. aastal.
• Talus on maad 52 hektarit, sellest kümme võtab enda alla kolm õunapuuaeda ligemale 8000 puuga. Esimene õunapuuaed rajati 2006. aastal, pärast seda on aedu pidevalt laiendatud. Õunapuid on üle 30 sordi, neist kümmekond sorti annab põhitoodangu. Täiskandeikka on jõudnud ligi 7000 puud.
• Veel kasvatakse talus maasikaid, pudrukartulit, sibulat ja Türgi uba. Tööd aitavad ära teha abilised-töötajad, õpilasmalevlased ning Sulev ja Tea Nõmmanni lapsed Christopher (20, hakkab sügisest Eesti Kunstiakadeemias tootedisaini tudeerima), Robert (18), Ingmar (17) ja Iris (16) õpivad kõik pärast Tallinna Muusikakeskkooli põhikooli lõpetamist Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Kõik lapsed räägivad mitut võõrkeelt ja seda trumpi kasutab pere edukalt müügitöös. Robert õppis aasta Budapestis Liszti akadeemia ettevalmistusgümnaasiumis ja valdab vabalt ungari keelt. Ingmar õppis vahetusõpilasena aasta Šveitsis Zürichis ja nüüd on tal on saksa keel täiesti suus. Iris läheb sel kuul aastaks Belgiasse Brüsselisse vahetusõpilaseks muusikaprogrammi õppima ja täiendama oma saksofonimängu- ja lauluoskust.
• Orava talu majandamiseks on loodud kaks ettevõtet: aiasaaduste kasvatamiseks RVC Investeeringud AS ning oma õuntest tehtava mahla, mulliga õunamahla Äpu ja siidri tootmiseks-müümiseks Siidrikoda OÜ.
• Eelmisel aastal korraldati edukas ühisrahastuse kampaania, millega laienes Siidrikoja omanike ring 42 osanikuni. Läbi Fundwise’i kampaania kaasati kokku 93 200 eurot ettevõtte kiire arengu toeks. Ettevõtte turunduses ja müügitoes on suurel hulgal kaasosanikel märkimisväärne roll, samuti on kümnete inimeste kogemused ja oskused suureks abiks ettevõtte strateegia ja tulevikusuundumuste kujundamises.
• Mullu hakkas Siidrikoda tootma kuiva, poolkuiva ja maitsestatud siidrit Snoob, Hipster ja Säde. Siidrikoda on Eesti ainus käsitöösiidri tootja, millel on oma siidriõunte tootmisaiad. Nii on võimalik aastast aastasse kasutada retseptides kindlaid õunasorte, mida omanikud ei avalikusta.
• Siidrit tehakse naturaalsest õunamahlast, mille kääritamiseks kasutatakse spetsiaalseid pärmitüvesid. Pärmid on välja valitud koostöös Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse ja rahvusvahelise suurkorporatsiooniga Lallemand ja sellekohane uurimistöö jätkub pidevalt.
• Aktsiisilao tegevusluba võimaldab Siidrikojal aastas toota 15 000 liitrit siidrit. Talu õunaaedadest jätkub selleks piisavalt toorainet ja jääb ülegi. Märkimisväärne kogus toorainest läheb karboniseeritud õunamahla Äpu tootmiseks, sest see jook on osutunud väga menukaks.

Allikad: Robert, Ingmar ja Sulev Nõmmann