Maaeluministeeriumi loomatervise büroo juhataja Enno Piisang juhtis maablogis tähelepanu asjaolule, et alanud viljakoristus suurendab seakatku leviku riske. Sigade Aafrika katku leviku kõrgaeg jääb just saagikoristusajale, mil metssead tulevad põldudele sööma. Seepärast tuleb sel ajal bioohutusele erilist tähelepanu pöörama.
Viljakoristus ja seakatk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piisang viitab seejuures teadlaste hinnangule, mille järgi hävib viirus teraviljas, kui seda kuivatatakse maksimaalsetel lubatud temperatuuridel. Et enamasti on kuivatustemperatuurid madalamad, siis tuleks vilja pärast kuivatamist ohutuse tagamiseks veel vähemalt kuu hoiustada, enne kui seda võiks kasutada seasöödaks. Ehk siis põllult värskelt koristatud uudsevilja ei tohi sigadele sööta.
Ettevaatlik tasub samuti olla haljassöödaga. Maaülikoolis mullu sügisel tehtud uuring näitas, et vähemalt ühes farmis põhjustas seakatku puhangu just haljassööt. Ohutegureid on mõistagi teisigi. Nii võib haigustekitaja jõuda farmi koos põllutehnikaga, mis saastunud põllul vilja koristanud. Kui seakatku viirus on jõudnud farmi terrritooriumile, on vaid aja küsimus, kuni see loomadeni jõuab.
Nii ongi oluline bioohutusmeetmetest erilise täpsusega kinni pidada ja kaardistada kõik võimalikud riskid. Üldjuhul on seda tehtudki, nagu kinnitas juulis toimunud veterinaar- ja toiduameti kontrollreid kõigisse registreeritud seapidamiskohtadesse. Paraku on seakatku senine levik näidanud, et inimliku eksimuse vastu biohutusmeetmed ei aita.