Lambavill saab metsas rakendust

Tulio Ella sõnul tuleks vill panna puule umbes inimese silmade kõrgusele või veidi kõrgemale.

FOTO: Viio Aitsam

Põdrad on kohal, aga noort mändi, mille oksaharude vahel villatuust, nad sööma ei kipu.

Saaremaa mees Tulio Ella ütleb, et lambavill on kõige parem materjal, mis aitab noort metsa ulukikahjustuste eest kaitsta. Tema on seda kasutanud viis-kuus aastat. Peamiselt mändidel, mis praegu kasvu poolest inimesest pikemad ehk Ella sõnul „põdra jaoks kõige magusamas eas”.

Istutatud kuused on veel väikesed ja nendega muret pole, kuna selles konkreetses metsas metskitsed kuuskede kallal ei käi. Kui puukesed kasvavad inimesepikkuseks, saavad võib-olla samuti lambavilla külge, sest selles kasvujärgus pälvivat nad punahirvede huvi.

„Nii põdrad kui hirved on siin pidevalt kohal,” ütleb Tulio Ella. Muu hulgas hoiab metsloomi paigal veekogu, kus joomas käiakse.

Repellent pani mõtte liikuma

Villa kasutamist ajendas uue repellendi ehk peletusvahendi turuletulek. Seni rohkem tuntud Plantskyddi tõrjeefekt tugineb verelõhnal, aga uut Tricot reklaamiti kui vahendit, mille toime aluseks on lambarasv. Tulio Ella räägib, et tema jaoks langes mitu asjaolu kokku: peale Trico-info jahimeeste teadmine, et põdrad lammaste karjamaadest eemale hoiavad, ja tuttavate lambakasvatajate häda, et villa pole kusagile panna.

Tulemuseks oli see, et mees vedas metsa kümmekond kotti pesemata lambavillaga ja ta metsas tegutsev abiline mähkis männid villaga üle, igaühele umbes inimese silmade kõrgusele või veidi kõrgemale paras peotäis ümber tüve. (Tegelikult pole tegu otseselt mähkimisega, vaid villapeotäis lihtsalt tõmmatakse oksaharude vahele, kuhu vill puukoore külge kinni jääb.)

Päris uskumatu, aga kui metsas ringi vaadata, ei leiagi noort mändi, mis oleks villata. „See on tõrjevahend, mis aitab hästi ja mida saab kasutada iga ilmaga,” kiidab metsaomanik. „Poes müüdavate repellentide pritsimiseks peab ekstra kuiva aega ootama.” 

Varsti pärast villapanekut olevat aeg, mil vihmad puu külge pandud villa erevalgeks uhuvad ja mets ei näe kõige ilusam välja, aga pikapeale vanub vill rohekaks ja tumedaks. Kuna ka peletav mõju kahaneb, on üks kord juba „villaringi” uuendatud. Ella usub, et nüüd, kui eelmisest panekust on taas paar aastat möödas, tuleks üks ring veel teha. Ent siis aitab – männid jõuavad kasvuga kahjustusohtlikust east välja.

Teistmoodi huvid

„Ega päris metsa siit ikkagi ei saa,” nendib mees, pidades silmas, et vägevat palki see paene pinnas ei anna. Saaremaa mänd kasvab ta sõnul küll kiiresti, aga puit jääb rabedaks. Sellegipoolest on ta metsa, mis tegelikult kujutab endast metsastuvat vana karjamaad, suurel hulgal puid juurde istutatud. Peale kuuse ja männi on ta katsetanud kaseuuendust, istutanud või külvanud tamme ja mahutanud alale veel 600 noort pärna. Pärnaistikud pärinesid mehelt, kes neid suurel alal kasvatas turustamiseks, kuid kellele need kätte jäid. „Ütlesin talle, et eks pane mulle taimi pensioni ulatuses, et maksta jõuaks, aga tema pakkis mulle neid koormasse tervelt tuhat. Nelisada õnnestus mujale sokutada.”

Kusagil muudes kasvutingimustes teeks palgimetsa kasvataja nii, et käiks valgustusraiega loodusliku uuenduse ja istutatud alad üle, aga Tulio Ella 20hektarilisel maatükil on valgustust tehtud vaid mõnel hektaril. Alusmets on liigilises mõttes nii mitmekesine, et mees näeb selles omaette väärtust: „Kuidas ma raiun lagedaks, kui kevaditi on siin nii palju õisi.”

See siht on olemas, et alal peaks kasvama mets. Oma istutamishuvi nimetab Ella ka „krooniliseks haiguseks”, aga üldisemalt soovib ta, et see vanaisalt päritud maatükk jääks just metsana pere valdusesse. Peale istutuse rajab ta alale teid. Esiteks, et saaks ise ja vajadusel ka teised seal liikuda, teiseks, et viia ellu kaua hautud mõtet. Nimelt tahab ta meelitada oma mitmekesise taimekooslusega metsa mesinikke. Esimene mesinik oma kaheksa taruga on kohal.

„Nüüd on mu huvi, et tal oleks siin mugav käia ja et ta ära ei läheks,” ütleb Tulio Ella. „Teede tegemisega tahan tekitada veel paar paika, kuhu mesinikud tulla saaksid. Kujutan ette, et siia alale mahub mitukümmend mesilasperet.”

Tõrude „haisutamine”

Ta räägib, et mõni inimene, kes ta metsas on käinud, pidavat metsa liiga tihedaks ja toimetaks sellega teistmoodi, aga temale sobib just nii. Teede ääres hakkavad silma kuuskede read, omamoodi alleed. Täis istutatud on sõna otseses mõttes kõik kohad, kuhu midagi mahub. Ainus hooldusvõte, mida Ella kasutab, on mõnetine laasimine ja järjekindlalt on ta murdnud või lõiganud ära mändide topeltlatvasid.

Kultuurihooldust tavapärases mõttes ta ei tee. „On mõeldamatu, et ma neid tuhandeid taimi hooldan, nende ümbert rohtu niidan. Kus olen proovinud vikatiga, on ikka jälle kuskil mõni kuusk pikali. Trimmeriga ei tasu üldse teha. Leidsin, et siin peab vanajumal ise mind aitama,” arvab ta. Enamasti kõik taimed on hakanud kasvama.

Küll on Tulio Ella katsetanud peale villa kasutamise teisigi võtteid just ulukikahjustuste vastu. Näiteks on tal oma meetod, kuidas „haisutab” enne mahapanekut tammetõrusid veneaegse Lignoga („jubeda haisuga põlevkiviõli”). Paneb hõredas kotis tõrud purki valatud Ligno kohale sõela peale ja üle kõige asetab kummuli ämbri. Nii hoitud tõrusid metssead maast välja ei tuhni.

Tähtis peremets

Päris otsesõnul me sellest ei räägi, aga juttudest saab aru, et see peremetsaks mõeldud ala on eriti tähtis koht. „Ma käin metsas lihtsalt kõndimas,” ütleb mees näiteks. Või et „ma elan siin” (see ütlus on küll seotud ka jahimeeste väikese kõrgistmega), „mulle meeldib siin käia”, „metsas käimine teeb hea tuju”. Natuke on meil juttu sellestki, et niisuguse metsamajandusega tavaliselt ei tegelda, vaid selleks on vaja parasjagu fanatismi.

Kui arutame alusmetsas kasvavate erinevate põõsaste üle, et mis kellegi nimi, saab kuulda näiteks seda, et saarlaste jaoks on magesõstar „imalmari” ja kukerpuu „paaberits”. Kõikjal laiutab paakspuu, kes on eriti hea meeandja. Mõne liigi nimetamisega jääme jänni. „Pean lapselapselt üle küsima,” ütleb Tulio Ella. „Tema jaoks ma ükskord lasin tuttaval asjatundjal liigid ära määrata. Endal pole enam meeles.”

Ulukite peletamise võimalused

•Spetsiaalsed peletusvahendid

Mõeldud põtrade, kitsede, hirvede (mõned ka jäneste) peletamiseks:

Plantskydd (pritsitav lahus, toimeaine verejahu)

Trico (pritsitav vedelik, toimeaine lambarasv)

Cervacol (määritav pasta, toimeaine kvartsliiv)

WAM extra (määritav pasta, toimeaine kvartsliiv, Eesti turul uus)

Põdra peletamise lint

•Muud vahendid:

Ajutine ulukiaed

Tugevalt lõhnavad vahendid (nt seep, koerakarvad, lambavill)

Helkivad esemed (nt vanad CD-plaadid)

•Tegevused:

Küttimine

Metsa majandamise spetsiaalsed võtted

Mitut moodi kahjustused

Mets on metsloomade elukeskkond. Kahjustuseks võib muutuda ulukite toitumise ja muu tegevuse tulemus inimese silmis, kes metsas tarbepuitu kasvatab.

Tarbepuid võivad kahjustada:

kärpimisega põder, hirv, metskits, jänesed;

murdes põder, hirv;

langetades kobras;

koorides põder, hirv, metskits, jänesed, kobras, hiired.

Allikas: www.eramets.ee

Metsakahjustajate pingerida

1. Tuuleheide ja -murd

2. Ulukid

3. Juuremädanikud

4. Ebasoodne veerežiim

5. Metsapõlengud

6. Okkakahjurid

7. Lehekahjurid

Allikas: Aastaraamat Mets, keskkonnaagentuur; 2014. aastal arvele võetud kahjustatud metsaalade järgi

Populaarne

Tagasi üles