Kombucha-pruulijad taaselustavad vana joogitraditsiooni

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Mari Meentalo, Ivo Upan ja Madis Ligema usuvad, et kombucha ehk teeseenejook võiks olla Eestis laiatarbejook.

FOTO: Kristiina Kruuse

USAs, mitmel pool Euroopas ning Kagu-Aasias väga populaarne kombucha ehk teeseenejook on paljudele eestlastelegi tuttav lapsepõlvest vanaema sahvrist, kus tünnis käis nõndanimetatud teekali. Kuigi aastatega on teeseenejook Eestis justkui ära unustatud, on see viimase poole aastaga võitnud taas tuntust ja tarbijaid ka siinmail. 

Kuma Kombucha on villitud tumedatesse klaaspudelitesse, et see paremini säiliks.

FOTO: Riina Varol

Möödunud aasta sügisel hakkas esimesena Eestis kombucha’t laiemale tarbijaskonnale tootma osaühing Tee Veel. Ettevõtte omanikud Madis Ligema, Ivo Upan ja Mari Meentalo olid kombucha’t joonud välisreisidel ning leidsid, et joogil on kõik eeldused koguda suuremat tarbijaskonda ka Eestis.

Kombucha on bakterikultuuri ja suhkru abil mustast või rohelistest teest kääritatud teejook. Kuna seda pole kuumutatud, on elavas joogis Mari Meentalo selgitusel arenenud hulk kasulikke baktereid, ensüüme ja vitamiine. Kuna bakterikultuur lagundab suhkrut, on teeseenejook väga väikese suhkrusisaldusega.

„See on tervislik ja maitsev alternatiiv kõigile suhkrurikastele karastusjookidele ja õllele,” teab Ivo Upan. „Mina avastasin kombucha enda jaoks Californias, kus see oli palavaga väga värskendav, samas ei tekitanud joovet. Teist sellist jooki peale vee mina ei tea,” jutustab ta.

Madis Ligema lisab, et tulles esimeste seas turule tarbija jaoks siiski veel suhteliselt tundmatu joogiga, peavad müüjad ise aitama joogikultuuri kujundada. „Teeme joogirevolutsiooni või siis püüame selle laineharjal käia. Meie ülesanne on teha tarbijale selgeks, et siinsamas Eestis on olemas jook, mis sisaldab minimaalselt suhkrut, palju kasulikke baktereid ning mida me kõik omal ajal lapsepõlves jõime, kuid mille tarbimise traditsioon on vahepeal kadunud,” kõneleb Ligema.

Uued tulijad

Kui osaühing Tee Veel hakkas eelmisel sügisel pakkuma poodidele müügiks enda pruulitud Kuma Kombuchat, ei olnud neil turul konkurente. Lühikese ajaga on nüüdseks juurde tulnud mitmeid välismaiseid tootemarke ning teinegi Eesti oma kombucha-pruulija – OÜ Säsi Pruulikoda.

Kombucha on jook, mis on tagasi tulnud ja kindlasti jääb. Küsimus on selles, millised tooted kusagile jõuavad: kes jääb kodutootjaks, kes teeb vabriku,” räägib Ivo Upan. „Kui turul on tühimik, siis alati täidab keegi selle ära,” teab ta.

Ükski osaühingu Tee Veel asutajatest pole otseselt toiduainetööstuses varem tegutsenud, kuid Mari Meentalo sõnul on kasuks tulnud kodukohvikupidamise kogemus. Tänu sellele olid toiduainete töötlemiseks vajalikud nõudmised ja dokumentide vormistamine juba tuttavad. Esialgu käib kombucha valmistamine tunnustatud koduköögis, sellest järgmine samm võiks noorte sõnul olla oma pruulikoja rajamine.

Põhitöö kõrvalt

Teeseenejoogi tootmine ei ole Kuma Kombucha tegijatele põhitöö ning kasumlikkusest on nende sõnul samuti veel vara rääkida. „Praegu maksame oma põhitöö arvelt pigem peale kui sellega midagi teenime. Äri see veel ei ole,” nendib Ivo Upan, kes töötab riigiametis IT-valdkonnas. Mari Meentalo on vabakutseline muusik ja ürituste korraldaja, semiootikamagister Madis Ligema töötab loomeagentuuris Välk ning on Telliskivi loomelinnakus asuva klubi Punane Maja üks eestvedajaid. „Kirju seltskond,” muigavad nad ise ja lisavad, et tänu loomingulisele kooslusele on nad pannud äärmiselt palju energiat tootearendusse. See ei tähenda üksnes joogiretsepti, vaid ka toote välimust. Pudeli kuju, värvus, siltide kujundus, logo, tunnuslause – kõik on detailideni läbi mõeldud. Näiteks Kuma juhtmõte „Terve elu eliksiir” kannab mitut tähendust: terve elu ehk elav jook, terve elu ehk kogu elu kestel, terve elu ehk tervislik elu.

„Ei saa minna pakkuma põlve otsas tehtud asja. Kui pudeli silt on udune ja jook ei kõlba kuhugi, siis sa ei saa rohkem võimalusi oma toodet tutvustada,” ütleb Ivo Upan. See on ka põhjus, miks nad tahtsid intervjuud Maa Eluga mitu kuud edasi lükata. „Oleme perfektsionistid. Kui teadsime, et mõnda asja saab veel paremini teha, siis tahtsime need enne ära teha,” selgitab Madis Ligema.

Võrreldes eelmise sügisega on vahetatud välja näiteks teesort – praegu on kasutusel Sri Lankalt pärit kvaliteetne mahe must tee ning heleda pudeli asemel võeti tume klaas, et parandada teeseenejoogi säilivust. Kuma Kombucha „parim enne” on neli nädalat. „See on aeg, mil maitseomadused on parimad,” sõnab Madis Ligema ja selgitab, et hiljem hakkab joogi pinnale tekkima seen. Hõljuv seen võib esmajoojat ehmatada, kuigi see on täiesti ohutu ja käib kääritamise juurde. Samuti muutub aja jooksul maitse intensiivsemaks.

Järgmised sammud

Kuna koduköögi tootmismaht on väike, alustas ettevõte toodangu pakkumist väikestest poodidest. Kuma Kombuchat müüvad näiteks Mahemarket, NOP, Punane Maja, Sfäär ja Renard Speed Shop Tallinnas, Roheline kohvik Viljandis, Barlova Tartus ja teised väiksemad kauplused ning kohvikud.

Järgmise arenguhüppe võiks ettevõttele anda koduköögist väljakolimine oma pruulikotta. See on suur samm, kuid tegijate arvates sugugi mitte kauge tuleviku teema. „Järgmise aasta jooksul võiksime selleni jõuda. Plaan on kiirelt ja jõudsalt edasi liikuda,” kinnitab Madis Ligema.

„Koduköögist oli hea alustada, et saada selgust, kuidas toode tarbijani jõuab ning kas peaksime tegema kohandusi joogivalikus,” lisab Mari Meentalo ja leiab, et nüüdseks on olnud katsetamisaega piisavalt, et edasi liikuda.

„Kui investeerid tootmisesse mitukümmend tuhat eurot, siis pead olema veendunud, et suudad suuremagi koguse maha müüa. Meil on usku, et kombucha võiks olla laiatarbejook Eestis. Alkoholivaba peojook, saunajook, šampuse asemel sünnipäeval jne,” lausub Ivo Upan.

Tagasi üles