Viljasaaki ei saa põllult kätte

Rohked sademed on maa pehmeks muutnud. Reedel sikutati Aovere lähistel Tammistu Agro põllult välja sinna kinni jäänud kombain. Foto: Sille Annuk

Põllumehed peavad taas tõdema, et nende suuraktsionär on ikkagi ilmataat ning aastad pole vennad.

 Mullu saadi pea igast kandist rekordsaake, kuid sel korral tuleb nii mõneski paigas ligumärg vili kombainipunkrisse koguda. Seda juhul, kui vihmast märjaks kastetud maa põllutehnikat endasse ei neela.

«Tänavu ei saa kuidagi ilmataadiga kaubale,» sõnas Vara vallas tegutsev põllumajandusettevõtja Madis Avi. Talivili on valmis ning saagil pole väga viga, kuid vihmaste ilmade tõttu ei ole võimalik kombainiga põllule minna ning iga edasi veerenud päevaga langeb koristust ootava saagi kvaliteet.

Madis Avi kasvatab teravilja ja õlikultuure 1600 hektaril ning pool sellest on praegu küpse talivilja all. Kombainiga on üle käidud vaid 150 hektarit põllumaad. «Võetud on rüps, rukis ja osa nisust,» sõnas ta.

Kombain jäi kinni

Et vilja koristada, peaks ilma hoidma vähemalt neli päeva kuiva. Hädapärast sobiks ka paar tundi päikesepaistelist ja tuulist ilma. «Siis saaks mingi märja käki punkrisse. Sellisel juhul kulub kuivatamisele küll rohkem aega, aga küte on mullusest veidi soodsam, seega ei oleks hullu,» märkis Avi.

Lisaks sellele, et märja ilmaga ei saa vilja koristada, on ka maa vihma tõttu pehmeks muutunud. Reedel korraldati Aovere lähistel OÜ Tammistu Agro viljapõllul päästeaktsioon, kus mitu meest koos rasketehnikaga sikutasid mudast välja sinna kinni jäänud kombaini.

«Eile sain siin võtta ainult poolteist punkrit, siis jäin põllu teises otsas sisse. Ise sealt välja ei saanud, maa on nii pehme, tuli teise masinaga tõmmata,» jagas Tammistu Agro kombainer Meelis Heimar reedel päästmist ootava kombaini kõrval selgitusi.

Ka Madis Avi tunnistas, et mõnel tema Peipsi ääres asuval põllul on liigne vesi maa tümaks muutnud ning isegi kuiva ilma korral võib seal viljakoristus keeruliseks kujuneda. «Mul on ainult kaks kombaini. Kui ma nad mõlemad põllule ära uputan, jääb mul vili võtmata,» rääkis Avi.

Ta lisas, et praegu on enim tarvis varuda kannatust, sest kärsitu meel võib põllumehele kalliks maksma minna.

Ta selgitas, et uueks külviks maad harida on praegu mõnel vesisemal põllul üsna võimatu. «Põllumees on selline rumal olevus, et ta tahab ju uuesti midagi maha külvata. Äkki saame tuleval aastal ka veidi saaki, muidu peame oma kallid maasturid ja suured värvitelerid poodi tagasi viima,» ironiseeris Vara valla põllumajandusettevõtja.

Vastupidine ilm

Veel on Madis Avi tähele pannud, et sel aastal varieerub sama kultuuri viljasaak eri maalappidel väga palju.

«Mõnel nisupõllul on saak ligi seitse tonni hektarilt, mis on täiesti normaalne, ja mõnelt põllult tuleb vaid kolm tonni hektarilt. Ka see on heitlikest ilmadest tingitud,» sõnas ta.

Kuigi hernesaak tõotab tulla hea, võib vihm ka selle koristuse nullida.

«Vihm vajutab herne maad ligi ja siis ei saa seda kätte. Koristuskulud ja kaod on suuremad,» lisas Avi.

OÜ Haage Agro viljapõllud laiuvad 800 hektaril, kuid ettevõtte juhi Andres Härma sõnutsi on nad vilja koristada saanud minimaalselt.

«Õhk on nii niiske, et isegi üks-kaks millimeetrit sademeid on palju,» nentis Härm. «Korraga oleks vaja päikest ja tuult, mis vilja kuivataksid. Kui tuleb ainult päike välja, lööb see niiskuse jälle õhku, kust see omakorda jälle maha tuleb.»

«Maikuu põud tegi oma töö ära, seega head saaki ei tule, ja nüüd ei saa veel vihma tõttu koristada ka,» lisas Haage Agro juht.

Tema sõnutsi on selle aasta ilm põllumehe soovidele täpselt vastupidine. See ilm, mis on meil praegu, oleks põllumehe poolest võinud olla mais, ning maikuu põud kulunuks marjaks ära lõikuskuu viljakoristusajal.