Soome jahituriste meelitavad Eestisse metssead, itaallasi meie linnud, kuid mitmel põhjusel ei ole jahiturismindus meie metsarohkes riigis nii edukas kui võiks.
Kas jahiturismil on Eestis potentsiaali?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis on palju turismitalusid, kus lisaks majutusele ja muudele tegemistele pakutakse võimalust metsas jahti pidada.
See on eritingimustega reguleeritud turismivaldkond: kinni tuleb pidada jahireeglitest, küttimishooajast ja paljust muust, kuid selline turism on maailmas väga hinnas ja on seepärast Eestilegi hea šanss – aastas külastab Eestit 4000–5000 välisjahimeest. Kõva häälega sellest ei räägita, kuid mõnikord võib meie metsades kohata jahti pidamas ka kõrge staatusega tegelasi Euroopast.
Mehe loomuses istub kaugest ajast peale soov küttida, olla oskuslik ambur ja sitke võitleja, kuid suureneb nendegi hulk, kes seda hobi õigeks ei pea ning jahtimise vastu ägedalt võitlevad. Pidevalt muutuvad õigusaktid ja reeglid pärsivad stabiilset arengut.
Jahituriste jätkub seepärast, et paljudes Euroopa tiheda asustusega riikides, nagu Holland, Belgia, Taani, Luksemburg, polegi kuhugi kedagi küttima minna. Kaugele sõita on kulukas, Eesti on aga meeldivalt lähedalt.
Eestis metsa ja hõredat inimasustust veel on, aga kas nii väikses riigis on jahiturismil perspektiivi või peaksime oma loodust ja loomi hoopis kaitsma?
Jahindusega vähem kursis olijat võib üllatada, et kõige enam jahituriste tuleb Eestisse Soomest, ehkki põhjanaabritel on metsa ja asustamata alasid meist mitu korda rohkem ja riigi territoorium suur.
Põhjus on Saaremaa Jurna turismitalu peremehe Mati Tarvise sõnul üks: Eestis on metssead, keda Soomes, Rootsis ja Norras liigse küttimise tõttu juba ammugi peaaegu enam pole. Seepärast soomlastest jahituristid Eestisse nii väga kipuvadki. Lisaks veel kõigi mugavuste ja teenuste lähedus, mis teeb jahipidamise eriti meelitavaks.
Linnujahimehed tulevad Eestisse Soomest, Lätist, Leedust, kuid väga paljud linnuküttijad Eestis on hoopis itaallased. Linnujahihasart on itaallastel veres ja teatavasti püütakse Itaalias võrku ja süüakse gurmeetoiduna ära meie rändlinnudki, kes juhtuvad itaallastele nende kodumaal ette jääma.
Soku trofeejahil, mis toimub juunis, käivad Eestis suurima innuga sakslased, taanlased, austerlased jt.
Saaremaa Jurna talu teeb juba viisteist aastat koostööd kohalike jahisektsioonidega. Talu ülesanne on Mati Tarvise sõnul leida jahimehi ning neid majutada, toitlustada ja saunatada.
„Otseselt jahi kui protsessiga ei tegele,” sõnab Mati Tarvis. Rõhutagem, et kõik Eesti turismitalud, kes pakuvad jahipidamist, teevad koostööd kohalike jahiseltside ja jahimeestega.
Jahiturism teeb Mati Tarvise sõnul Eesti majandusele ja tuntusele head. „Jahti peetakse väljaspool turismihooaega – septembrist kuni jaanuarini.” See on just aeg, kui majutusasutused ja turismikohad jäävad tühjaks.
Eesti metsadele on hävitavalt mõjunud viimastel aastatel võimust võtnud seakatk. Õnneks on saared sellest pääsenud, aga kui kauaks?
„Kui katk Saaremaale jõuab, on jaht siingi lõppenud. Viimasel jahihooajal lasti Saaremaal umbes 4500 metssiga ja enamik emiseid on läinud, nii et kaks-kolm aastat on asi väga kurb, sest järelkasv on pidurdunud,” toob Mati Tarvis välja nukra fakti.
Jahiturismi kui tegevusala miinus on Mati Tarvise sõnul spetsiifilisus. Vaja on relva, relvaluba, kindlat kontrolli turistide üle. „Peavalu teevad erilised mehed eriliste soovidega ja palju paberimajandust,” ütleb Mati Tarvis. Ei ole nii, et kes iganes tuleb jahiturismitallu ja läheb metsa paugutama. „Jahiturist peab olema jahiorganisatsiooni liige, tal peab olema relva omamise ja kandmise luba. Euroopa Liidus on EU relvapass, mida väljastab elukohajärgne politsei. Suurulukeid saab küttida vaid mees, kes on läbinud suuruluki laskmise katsed vastavas tiirus,” räägib Mati Tarvis.
Alati, kui jaht algab, rivistatakse mehed üles ja loetakse sõnad peale. „Kui on kahtlus, siis pannakse ka puhuma. Kui midagi leitakse, kõrvaldatakse jahilt ja raha tagasi ei maksta. Alkohol ja relvad ei käi kokku! Mehed kannavad punaseid veste ja soovitatavalt punast mütsi jne.”
Tarvis ütleb, et neil toimub jahte aastas nii palju, nagu jumal juhatab – kunagi ei saa planeerida. „Tavaliselt 2–5, sealhulgas linnujaht (hani ja part ), linnujaht kogub iga aastaga huvilisi juurde.”
Metsaomanike erimeelsused takistavad
Viljandimaa Jahimeeste Liidu juhatuse esimees Priit Vahtramäe usub, et jahiturism oleks Eestis edukas, kuid see sõltub omanikest, kes jahimaad majandavad. „Kestlikuks majandamiseks on jahimaad liiga väikesed. Enamik jahimaid on kohalike maameeste või liitunud linnameeste käes, kuid kuna ,,omanikke on palju”, on raske kokkuleppele saada.
Hea külg: jahiturismist tulnud raha saab tagasi investeerida jahindusse ja loodushoidu. „Kuni eelmise aastani oli kõikide sõraliste arvukus väga suur ja kõik said turismiga tegeleda, kuid nüüd on saabumas raskem aeg. Sidage ja põtrade arv kütitakse niiviisi tasemele, kus ,,omalgi vähe”.”
Turismiettevõtete kohta teab Priit Vahtramäe, et kõik soovijad on leidnud turistid, kellele jahti müüa. „Põhiturist ikka Soomest ja metseajahile, kuna aga Aafrika seakatku tõttu on selle aasta lõpuks arvukus nii maas, siis pole midagi pakkuda. Ka põdrajahil käivad soomlased, sest nende enda põdrakarjad on kehva majandamise tagajärjel väga viletsas olukorras. Dominentsete pullide üleküttimise tõttu on kari jäänud nõrgaks ja väikeseks, tuleb alustada otsast, see aga võtab aega.“
Jahiturist ei pea tingimata jahti pidama, ta võib Priit Vahtramäe sõnul olla ka turist kaameraga või ilma relvata, kui on kirglik loodushuvi.
Nende arv aga on olematu. Muidu kehtivad jahituristile sama ranged seadused nagu meie jahimeestele. Vahtramäe rõhutab, et kui riigis, kust turist tuleb, ei ole laskekatset, siis tuleb see Eestis tiirus teha.
Kommenteerib Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe:
Eestis on viis-kuus ettevõtjat, kelle põhisissetuleku annab jahiturism. Turg on suhteliselt ahtake, aga kui tõsiselt tahta, siis natuke ruumi veel on. Tarvis on, et keskkonnaministeerium ei muudaks iga natukese aja tagant jahieeskirja ja just enne jahihooaega. Väikeulukijahil, eriti linnujahil on meil perspektiivi, see annaks maaomanikule lisatulu, kuna väikeulukijaht on meil maaomanike korraldada. Sel aastal aga muudeti hanejahireegleid kuu aega enne jahi algust ja meile on siiamaani teadmata, mis põhjusel. Jahituurid aga olid juba välja müüdud.
Jahituriste jagub Eestisse küll, eriti soomlaste hulgast, hea lähedal jahil käia, jahihooaeg ka pikk. Keskmiselt külastab Eestit aastas 4000–5000 välisjahimeest.
Jahimeeste naljad
Mati Tarvis, Saaremaa Jurna turismitalu peremees:
„Jaht on tõsine asi ja nalja saab vähe. Naljakaks võib pidada vaid seda, kui keegi kümne meetri kauguselt mööda laseb. Jaht on paljude meeste kirg ja elustiil, mille juurde käib väga kallis tehnika: relv ja optika. Need maksavad mõnel mehel auto hinna ja rohkemgi. Riietus on vägev ja spetsiifiline, et taluks igasugust ilma ning kaabu küljest ei puudu ka suled.”
Tõestisündinud lugu välisturistist
Auto välisturistidega on teel Eesti metsa. Tee peal palub eurooplasest jahiturist võimalust tualetti minna. Eestlane peatab auto metsatuka ääres ja viipab metsa poole. Välismaalane jookseb jalad ristis metsa. Kulub viis, kümme, viisteist minutit, aga meest pole kusagil. Lõpuks jookseb ta metsast välja tagasi auto juurde ja küsib hingeldades juhilt: „Kuhu suunas sa näitasid? Jooksin kogu metsatuka läbi, aga ühtegi WCd ei leidnud!”
Jahinduse hea tava
1. Suhtu austavalt loodusesse ja ulukitesse
2. Ole jahimehena korrektne
3. Haavatud ulukit metsa ei jäeta
4. Kohtle tabatud saaki lugupidavalt
5. Käitu jahirelvaga ohutult
6. Ole hea jahikaaslane
7. Jahikoer on küti sõber ja kaaslane
Tähtsam kui jätta järeltulevatele põlvedele võimalus jahti pidada, on jätta loomade järeltulevatele põlvedele võimalus elada.
Allikas: Eesti Jahimeeste Selts
Keda kütiti 2015/2016?
Keskkonnaagentuuri statistika järgi kütiti enim metssigu (32 474), järgnesid kährik (9848), põder (6873), kobras (6678) ja metskits (6255).
2014/2015. aasta jahihooajal kütiti 24 909 metssiga, 9469 kährikut, 5815 põtra ja 4072 metskitse. Metssigu kütiti lõppenud hooajal sedavõrd palju seoses vajadusega tõkestada Eestis levivat Aafrika seakatku.
Lisaks kütiti 49 karu (2014/2015. aasta hooajal 36), 103 hunti (38) ja 19 ilvest (2) ja 6 šaakalit (3).