Lambakasvatajatele teevad muret šaakalid

Pärnumaal on šaakal jäänud mitu korda seirekaamera pildile. Foto: Keskkonnaagentuur

Kaks päeva tagasi andis keskkonnaamet välja käskkirja, mis lubab Lääne, Saare ja Pärnu maakonnas lambakasvatajatele peavalu põhjustanud šaakaleid küttida väljaspool jahihooaegagi.

Häädemeestel turismitalu pidav ja lambaid kasvatav Lembit Künnapas ootas seda päeva väga. “Selle suvega on šaakalid kaks talle ära viinud. Olin juba ahastuse äärel,” ütleb ta.

Kuigi pahategijad jäid jahimeeste kaamera pildile, ei saanud midagi ette võtta, sest puudus luba neid hooajaväliselt küttida.

Samas piirkonnas elava Eesti lambakasvatajate seltsi liikme Urmas Aava 300pealisest lambakarjast on šaakal poole aastaga minema viinud üle kümne talle. “Viis korjust olen leidnud, aga kuus talle on kadunud. Ja kaht jäära rünnati ka,” räägib ta. Lisades, et ei julge lambaid enam mere äärde viia.

Aava sõnutsi on šaakalid tekitanud talle kahju juba umbes 1500 eurot. “See on kümne talle turuhind. Aga tõujäär, keda samuti rünnati, maksab turul 400 eurot. Õnneks on jäär suur ja teda murda raske,” selgitab lambakasvataja.

Just šaakalite rünnakute tõttu on mõnigi lambakasvataja hakanud vaikselt otsi kokku tõmbama, Aava karigi on sel aastal väiksem kui varem. “Siis kaob mõte ära, kui lambaid enam mere äärde viia ei saa, sest neid kasutatakse enamasti rannaniitude hooldamiseks,” tõdeb ta.

Aava ei mõista, miks probleemi lahendamise asemel tegeldakse tagajärgedega. “Tegelikult on see rumalus, et šaakalite puhul kehtib poegimise ajal küttimise keeld, kui ta on meil nagu võõrliik, kes massiliselt levima on hakanud,” kurdab ta. “Vabandust väljenduse eest, aga teda võiks hävitada juba aasta ringi ega lastagi tal pesakonda üles kasvatada. Eestile ei ole ta omane liik, et teda peaks kaitsma.”

Pärnumaa jahimeeste liidu tegevjuht Eero Nõmm nendib, et on Häädemeeste talunike murega kursis. “Aga olen kuulnud, et see on lambakasvatajatele probleemiks ka teisel pool maakonnas, Tõstamaal ja Lihulas näiteks,” ütleb ta. Tagantjärele võib tema väitel arvata, et möödunud aastal Tõstamaal mereäärsel karjamaal murdis 23 lammast just šaakal. “Talle meeldib liikuda rooäärses niiskes piirkonnas, kõige ohtlikum ongi ta karjadele, kes mere ääres on,” tõdeb ta.

Nõmm märgib, et käskkirja alusel võivad jahimehed šaakaleid küttida 31. oktoobrini, sest pärast seda hakkab juba ametlik jahihooaeg. Nõmm on juba teate jahimeestele edastanud.

Keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader selgitab, et jahihooajavälise küttimise käskkirja väljaandmise aluseks on registreeritud kiskjakahju: esimesel võimalusel tuleks sellest teatada keskkonnaametile, misjärel ametnikud fikseerivad kahju kohapeal (näiteks kariloomade murdmine ja vigastamine).

Esimene taotlus sooviga šaakalit küttida tuli ametile 6. juunil, kus Lihula vallas elav naine teatas tallede kadumisest. Samuti olla seal šaakaleid nähtud ja ulgumas kuuldud.

Šaakalite arvukus on aastatega kasvanud

Šaakali olemasolu Eestis tõestati 2013. aasta kevadel. Kui 2014. aastal hinnati pesakondade arvuks kaks, siis 2015. aastaks oli nende arv vähemalt viie võrra kasvanud. Kõik pesakonnad elasid Lääne- ja Pärnumaa rannikul.

Läinud aastast on mitmel pool rannaaladel murtud lambaid ja suure tõenäosusega tegid seda šaakalid. Rünnakute ennetamiseks oleks vaja intensiivistada šaakalite küttimist, et pidurdada nende populatsiooni kasvu.

2016. aasta algusest on šaakalitel väikeuluki staatus: piiranguteta võib talle jahti pidada novembri algusest veebruari lõpuni.

Allikas: “Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2016”