Piimatööstused piimatootjate kriisi taustal

Piimapakid.

FOTO: Kristjan Teedema / Postimees

Juuli lõpus avaldatud Eesti piimatöötlemise sektori 2016. aasta esimese kolme kuu ülevaade, mille viitasime juba oma eelmises numbris, ajendas ka Maa Elu meie piimatööstustele pisut põhjalikumat pilku heitma.

Maa Elu uuris meie suuremate piimatööstuste 2015. aasta majandustulemusi, valik sellest on ära toodud siinsamas kõrval asuvas tabelis. Kuus suuremat piimatööstust, mis on tabelis, annavad ligi 98 protsenti kogu meie piimatööstuse müügitulust.

Kui statistikaameti andmetele tuginenud piimatöötlemise sektori ülevaates tõdeti, et meie piimatööstus jäi kogumis tänavu esimese kvartali tulemuste põhjal üle pika aja taas miinusesse, siis 2015. aasta tulemused olid küll üsna positiivsed. Aktsiaseltsi Tere majandustulemusi pole tabelis ära toodud põhjusel, et novembris 2015 põhikirjas tehtud muudatuse järgi kestab ettevõtte majandusaasta juulist juunini, mis tähendab, et aruanne peaks jõudma äriregistrisse hiljemalt selle aasta lõpuks.

Olulised tegijad piimanduses on veel tulundusühistu Epiko ja osaühing ELPA i.e., kes küll ise piimatooteid ei valmista, kuid on toorpiima suured kokkuostjad ja edasimüüjad. Epiko 2015. aasta müügitulu oli ligi 20,06 miljonit eurot (2014. aastal 27,33 miljonit eurot), kusjuures puhaskasum oli ligi 7269 eurot (2014. aastal 12 472 eurot). Elpa i.e. 2015. aasta müügitulu oli 28,41 miljonit eurot (2014. aastal koguni 50,43 miljonit eurot), mis andis puhaskasumiks 218 527 eurot (2014. aastal 111 255 eurot). Olgu öeldud, et Elpa i.e. vahendusel jõuab Eestis toodetud toorpiim peamiselt Leetu (umbes 89% kokkuostetud piimast). Ka Epiko peamine ekspordimaa on Leedu, kuid sinna jõuab vaid kümnendik kokkuostetud piimast.

Maaeluministeeriumi koostatud ülevaates tõdeti lühidalt järgmist:

  • Piimatööstuse puhas lisandväärtus oli varasema aasta esimese kvartaliga võrreldes 82,5% väiksem ehk 2,4 mln euro suurune. See moodustas 0,5% töötleva tööstuse ja 3,9% toiduainetööstuse puhtast lisandväärtusest, olles oma osakaalult rekordiliselt madalal tasemel, mis iseloomustab hästi sektoris toimunud suurt langust.
  • Eesti turul on piimatoodete toodangu rahaline väärtus oluliselt langenud pärast Venemaa kehtestatud sanktsioonide algust. 2016. aastal kolme kuuga tootis piimatööstus rahalises väärtuses 69,2 mln euro eest piimatooteid, mida oli käibelt 4,2% vähem kui 2015. aastal kolme kuuga (2014. aasta kolme kuuga võrreldes juba ligi 22% vähem).
  • Hoolimata varasemaga võrreldes üle 10 000 väiksemast piimaveiste arvust ning väga madalast toorpiima kokkuostuhinnast (231,2 eurot tonn; –5,3%) toorpiima toodang kasvas 4,1% 196 300 tonnini, millest realiseeriti 178 600 tonni. Piimatööstuse toodetud toodangu kogumaht oli 53 500 tonni ja suurenes 5,5% ehk sisetarbimiseks suunatud osakaal on tuntavalt suurenenud. Piimatoodete ekspordi käive vähenes 12%, olles rahaliselt 29,7 mln eurot.
  • Kohalik piimatööstus on 2016. aasta esimese kvartali lõppedes kandnud märkimisväärset kahju. Statistikaameti lühiajastatistika andmetel vähenes kohaliku piimatööstuse müügitulu 16,3%, olles 2016. aastal kolme kuuga 68,7 mln eurot. Kogukulusid pole samaväärses mahus õnnestunud vähendada, need olid 75,1 mln eurot (–1,8%). Selle tulemusena tootis piimatööstus 2016. aastal kolme kuuga 6,4 mln eurot kahjumit. Viimati oldi kahjumis 2005. aastal ja siis oli kahjum 0,7 mln euro suurune.
  • Kõikide kogutavate piimatoodete tööstusest väljamüügihinnad langesid, jaehindadest või ja hapukoor veidi kallinesid, aga juust, joogipiim ja keefir odavnesid tuntavalt.

FOTO: Maa Elu

Populaarne

Tagasi üles