Päevakübar ja saialill – kaunid ja kasulikud

Päevakübar

FOTO: Erakogu

Purpur-siilkübar ehk punane päevakübar on ravimtaimeaia uhkus. See on väga väärtuslik ravimtaim, mida tuleks talveks varuda. Kasutatakse kogu taime: õisi, lehti, varsi ja juuri.

Punane päevakübar aitab tugevdada immuunsüsteemi, leevendab külmetus- ja viirushaiguste kulgu ning tugevdab vastupanuvõimet nakkus- ja külmetushaigustele. Mõjub mikroobi-, seene- ja viirusevastaselt. Abi on saanud ka allergilise nohu ja muu allergiaga inimesed, sest tihti saavad hädad alguse just nõrgast immuunsüsteemist.

Olen teinud päevakübarast tinktuuri, mille toime on tugevam kui teel. Samuti olen taime kuivatanud tee tegemiseks.

Vistrike ja lööbes naha ravimiseks võib päevakübaratinktuuri veidi vette tilgutada, saab hea näovee probleemsele nahale. Taimest on tehtud ka nahasalve.

Purpur-siilkübara tinktuuri valmistamiseks tükelda siilkübara õied, lehed, varred ja juured ning vala üle 60–70protsendilise alkoholiga. Lase pimedas kolm nädalat seista, kurna ja pane pudelisse. Parima tinktuuri saab värskest taimest!

Tinktuuri tuleks tarvitada 20 tilka kolm korda päevas viirushaiguste ajal, haigestudes suurenda kogust 30 tilgani. Ise võtan tinktuuri 20 ml pitsiga. Seltskonnas oleme vahel ka konjaki asemel pitsi võtnud, kuid liialdada sellega ei tasu.

Salvi saab sellest taimest teha samamoodi nagu saialillestki: pane taimeosad kuuma rasva sisse ning hautada pliidil või ahjus 80–90 kraadi juures 3–4 tundi. Salv aitab ravida pompoone, kärnasid, mädanevaid ja raskesti paranevaid haavu.

Päevakübara tarvitamise ohud

Päevakübara preparaate ei tohiks kasutada üle kahe nädala järjest. Seda ei tohiks üldse tarvitada leukeemia, tuberkuloosi, HIVi, AIDSi, kollagenoosi, sclerosis multiplex’i ja teiste autoimmuunhaiguste korral. Ei sobi ka reumaatiliste sidekoe haiguste, ülitundlikkuse ja raseduse ajal, samuti korvõieliste talumatuse ja ülitundlikkuse korral. Mitte võtta koos immuunsupressantide, tsüklosporiini ja kortikosteroididega.

Õnneks on neid inimesi vähe, kellele purpur-siilkübar ei sobi. Tegemist on väga hea ravimtaimega. Lisaks saab seda kasutada lilleseadetes, sest kuivatatuna on see samuti kaunis.

Saialillest mitmesugust abi

Saialille seemned külvatakse mai algul mulda, hiljem harvendatakse nii, et jääksid 5–10 cm vahed. Õisi tuleb korjata üks-kaks korda nädalas. Kui õisi enne seemnete valmimist ära ei korja, lõpetab saialill õitsemise. Kuivata hoolikalt õhukese kihina. Kuivatamisel kipub niiskus õitesse jääma ning suured õied tuleb vahel puruks rebida või teist korda üle kuivatada.

Saialille kroonlehed sobivad saiatainasse ja kookidesse. Südamikke ei tohiks toidus kasutada, sest need muudavad maitse kibedaks. Veel puistame saialille kroonlehti suvel salatitesse, omlettide sisse ja kaunistame nendega toiduvaagnaid.

Saialill hävitab streptokokke ja stafülokokke, õlil ja rasvtõmmistel on kudede taastumist soodustav toime. Aitab hästi suu- ja kurgu limaskestade ravis. Saialill tugevdab immuunsüsteemi ning on mikroobide- ja seenevastase toimega. Soodustab sapinõristust, sobib maksa-, sapi- ning seedimist soodustavatesse teesegudesse. Kasutatakse mao või kaksteistsõrmiku haavandi korral teesegu või õlitõmmisena. Päevane annus kuni 12 grammi droogi.

Saialillest saab hea salvi, mida kasutada veenipõletike korral, naha niisutamiseks ning haavade ja kriimustuste raviks. Mina teen salvid külmpressiõliga, vahel kasutan mahetootena saada olevat palmirasva või shea-võid. Sobib ka kakaovõi või kookosrasv. Kergesti imenduva salvi saab teha mandliõliga, see jätab nahapinna kuivaks. Samuti võib lisada lavendlit või lavendli eeterlikku õli. See pikendab säilivust, on nahka puhastava ja kooriva toimega ning annab lisaks võrratu lõhna.

Nahasalv saialilledega

Saialilleõli või rasvatõmmis aitab limaskestadel taastuda. Salvi võib teha ka taluvõiga ja kasutada seespidiselt kurgupõletiku, maohaavandi ja bronhiidi järelravis. Sissevõetava õli valmistamiseks tuleb kasutada saialille kroonõisi. Venemaal on lisatud võisse või rasva koos saialillega ka kakaod, et jõud taastuks.

Hea nahasalvi valmistamiseks sulata 200–250 grammi rasva või võid, lisa peotäis saialilleõisi ning hoia veevannil või pliidiserval kaks tundi. Järgmisel päeval sulata veevannil, kurna, soovi korral lisa lavendli eeterlikku õli (võid ka juba kuumutamise ajal lavendliõisi lisada) ja pane purki. Salvi võib teha ka oliiviõliga ja lisada pärast kurnamist sulatatud mesilasvaha, umbes kümnendik salvis kasutatud õli mahust.

Saialille kasutamisega olge ettevaatlik, kui olete ülitundlik korvõieliste taimede suhtes.

Populaarne

Tagasi üles