Hobusekasvanduses hakati vara jagama

Eilne päev Tori hobusekasvanduses oli ühtaegu kurb ja õnnelik: kaks maaeluministeeriumile kuuluvat muuseumi said juurde elus ja elutut vara, aga mahajääjail Toris oli tunne, et riik tegi algust Tori ajaloolise hobusekasvanduse likvideerimisega. Foto: Mailiis Ollino

Sihtasutuseks ja hobumajanduse teabekeskuseks muutmise kava valitsuse heakskiiduta jäämise järel valitses Tori hobusekasvanduses vaikus kuni eilseni, kui sealt viidi esimesed neli hobust ja hulga hobutarvikuid.

Kolm riigimära viidi Torist Tartumaale Ülenurmele Eesti põllumajandusmuuseumi, kus neid ootab ees üks Eesti raskeveohobune. Üks riigile kuuluvaid Tori hobuseid leiab kodu Kurgja talumuuseumis.

“Muuseumid tegid hea valiku, mille pärast Tori inimesed ei pea silmi maha lööma – ei Ülenurmel ega Kurgjal,” sõnas Jaanus Kallaste, kes ise hobuseid peab, kasvanduse hobuseid hästi tunneb ja vaatama tuli, kuidas varajagamine Toris käib.

Ülenurme sai kolm hobust, ühena neist Tori mära Lumee, mille Kallaste hindas tõu ilusamate esindajate hulka kogu riigis.

“Ülenurmel saavad märad paaritatud,” lubas põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild.

Toris jäid märad viimastel aastatel paaritamata rentnik Imre Samsi ja riigi vahelise lepingutüli tõttu, kuna Sams ei saanud kindel olla, et lepingut temaga tähtajast varem ei lõpetata, nagu tegelikult tänavu juhtuski.

Kurgja talumuuseumi valik Langes 17aastasele paarisrakendiski sõitma õppinud Lamoorile.

Suurem segadus kui nelja hobuse ülevõtmisega on hobutarvikute Tori tallidest minema toimetamisega, sest asju kohapeal üle andes selgus, et valik on läbi mõtlemata.

Näiteks sai Ülenurme muuseum endale 1904. aastast Tori tallides olnud kalessi. Tori töötajad imestasid, et Tartumaale viiakse kahehobuserakendi kaless, mille rakmed on parajad Tori hobustele, samal ajal kui Ülenurmes pole kaht Tori tõugu hobustki. Pole üldse kaht hobust, keda paarisrakendis oleks vankrit vedama õpetatud, ega ilmselt kutsaritki, kes hobustega paarisrakendis sõitu on harjutanud.

Hobuste ja asjade ülevõtudokumentides oli kirjas, et kaless tuuakse Torisse tagasi, kui seal seda vaja läheb. Selguseta jäi, kellele läheb paarisrakendi kalessi vaja Ülenurmel.

Maaeluministeeriumist ei õnnestunud eile vastuseid saada küsimustele, mis kriteeriumide järgi äraviidavaid hobuseid valiti ja vara jagati. Selgusetu on seegi, mis saab 30 Tori kasvandusse järele jäänud riigimärast pärast aasta lõppu, kui senine rentnik lahkub ja lõpetab hobustega tegelemise Tori ajaloolises hobusekasvanduses.

Toris ratsasporti õpetavad inimesed aga muretsesid eile rohkem tänase pärast, sest kui seitsmest algajatele ratsutajatele mõeldud sadulast viis viidi minema muu muuseumidele ihaldusväärse vara hulgas, siis kuidas lastele öelda, et trenn jääb ära, kuna sadulad on nüüd põllumajandusmuuseumis.

Ministeerium annab Torile lootust

Maaeluministeeriumi kantsleri Illar Lemetti sõnade kohaselt tuli otsus loomad ja esemed üle anda vastusena muuseumidelt laekunud taotlustele.

“Nelja hobuse ja osalise vara üleandmise eesmärk on anda hobused muuseumidele aktiivsesse kasutusse hobumajanduse populariseerimiseks, kusjuures osa varast antakse ajutiseks kasutamiseks,” selgitas Lemetti. “Valitsuses leiti arutelu tulemusel, et keskuse loomisel peaksid riigi kõrval suuremat rolli mängima kohalik omavalitsus ja hobumajandussektor.

Maaeluministeeriumis toimus Tori keskuse tuleviku teemal kohtumine hobumajandussektori esindajatega ja kuu aja jooksul ootame sektori esindajatelt tagasisidet selle kohta, milline on nende enda valmisolek Tori hobumajanduse keskuse loomisel initsiatiivi haarata. Seejärel saab täpsemalt kommenteerida edasisi plaane.”