Vikerkaar aitab ilma ette aimata

Foto: Kasper Mäe / Virumaa Teataja

Juttu on olnud vikerkaare mitmest küljest – seekord tutvustan vikerkaare võimalusi kohaliku ilma prognoosimisel või vähemalt etteaimamisel.

Jah, vikerkaare abil saab tõepoolest mõningal määral ilma ennustada, kuid selleks peab oskama olukorda õigesti tõlgendada.  On mitmeid ilmavanasõnu, mis käivad vikerkaare kohta. Näiteks öeldakse nii: kui vikerkaart näeb taevas hommikul, siis tuleb vihma, kui õhtul, siis seisab ees kuiv ilm. Tähelepanekud näitavad, et see on üldiselt õige, sest Eestis on õhuvoolu suund aastas keskmiselt edelast kirdesse. Seda järgivad hoovihmad liiguvad sageli üle Eesti. Seega: et suvel asub päike hommikul kirdes, tähistab edelas olev vikerkaar lähenevat vihma, kuid vahel ka sajupilvede kogunemist, sest kõrgemale tõusev päike ja selle maapinda soojendav mõju soodustab konvektsioonivoolusid.

Õhtul on päike läänes või loodes ja pilved liiguvad tõenäoliselt ida poole. Nõnda viitab õhtune vikerkaar lahkuvale sajualale ja pigem paranevale ilmale. Seda toetab ka asjaolu, et öösel konvektsioonivoolud tavaliselt hääbuvad ja nii ongi 6–12 tunniks suure tõenäosusega oodata head ilma. Teistsugune olukord on lõunatsüklonitega, sest siis algab pilvisuse tihenemine sageli lõunakaarest, nii et päikese loojumise koht on üks viimastest, kus säilib pilvitu riba, ja õhtune vikerkaar näitab sajuse ilma saabumist.

Kel huvi ja kannatust, siis tasub teha ka märkmeid, kas vikerkaare järgi on olnud võimalik ilma ennustada või siiski mitte.

Ilm on pakkunud veidraid üllatusi. 14.-15. juulil võimutses Eestis lõunatsüklon, mis tõi palju sademeid ja kohati äikest, aga pärast seda on mõnel pool arenenud põud. Sellega veidrused alles algasid: 20. juulil haaras Eesti enda valdusse kagu- või isegi idatsüklon, mis tõi pilves ilma, idaserva ka vihma ja äikest. Nii saabus kirdest, st Põhja-Jäämere ääres, Eesti kohale väga soe või lausa kuum õhumass, aga pilves ilm ei lasknud sellest rõõmu tunda, vaid lõi sügisese meeleolu (heaks küljeks, et kuivemates kohtades aeglustus põua areng).

Huvitaval kombel juhtus kolme aasta eest samasugune lugu, nihe vaid paar päeva. Erinevalt tollasest juhtumist, kui ilm oli pilves 1,5 päeva, kestis seekord vaikne ja lämbe pilvealune ilm mitu päeva. Pilved hajusid väga visalt alles 23. ja 24. juuli jooksul. Pärast pilvede hajumist oli kohati äikest, eriti võimas oli äike 25. juuli öösel ja varahommikul Valgamaal (Võrtsjärvest lõunas). Päeval tekkis uusi äikeseid, mis kestsid veel öötundidelgi.

Huvipakkuv oli veel ilmade kontrast 25. juulil Eesti piires: kui Harjumaalt ja ilmselt ka saartelt suurem lämbus ja kuumus taandus (ehkki õhumass soojenes!), püsis kaugemal sisemaal erakordne lämbus ja niiskus koos tugeva sombuga, õhutemperatuur püsis seal 25 kraadi piires, ainult kagunurgas tõusis oluliselt kõrgemale. Õhtu ja eriti öö, mida suvilas kogesin, oli õige kõhe – vaid 11 kraadi sooja kesköö paiku, samas Tartus oli üle 20 kraadi.

Loo kirjutamise ajaks oli selge, et 26. juuli tuleb äikeseline, ehkki kaugeltki kõik kohad ei saanud kosutavat vihma. 27. juulil oli äikeselisust oodata veel Ida-Eestis. Hetkel on aga päevakorras pisike lõunatsüklon, mis võib tuua tugevad sajud ja kohatise äikese. Pärast seda on oodata harju keskmist suve mõõduka soojuse, keskmiselt tugeva edelatuule ja sagedaste sajuhoogudega.