Viida talu peremees naudib omaette tegutsemise vabadust

Viida talu peremees on teinud üle 40 külakiige, enamiku neist külaseltside tellimusel. Foto: Toomas Šalda

Läinud pühapäeval oma kodutalu huvilistele avanud Viljar Toom hindab maaelu eeliseid kõrgelt, aga rõhutab, et selleks peab valmis olema.

„Peab teadma, millega ja kuidas leiba teenima hakkad. Oskused, teadmised ja tegevuskava tuleb põhjalikult läbi mõelda,” ütleb Vändra külje all Kirikumõisa külas asuva Viida talu peremees, kes kevadest sügiseni teeb palkidest aiamööblit, kiikesid, lehtlaid, kaevurakkeid ja lillekünasid ning sügisest kevadeni langetab metsa.

Avatud talude päeva raames külastas Viida talu umbes poolteistsada inimest ja peremees jäi tulemusega väga rahule: „Otsustasime avatud talude päevast osa võtta lihtsalt selleks, et oma tegemisi tutvustada. Eelmine aasta käisime ise perega kohalikus suurfarmis, oli tore, rahvast palju, miks mitte ise proovida.”

Sinasõber puutööga

Esmased professionaalsed puidutööoskused sai Viljar Toom kohalikus palkmaju tootvas ettevõttes. Ta on lõpetanud Luual metsamajanduse ja Olustveres rahvusliku puutöönduse eriala. Samuti on tal rahvakunsti ja käsitöömeistri kutsekvalifikatsioon puidutöö alal. „Edukalt olen kaitsnud lõputöö külakiigenduse ajaloost ja ehitusest ning selle käigus valmisid täpsed 3D-joonised traditsioonilise külakiige ehitusest,” tutvustab mees enda tausta.

Kvaliteetsest kuuse- või männipalgist mööblit valmistab Viljar aastast 1998. Esimesed paar suve valmis aiamööbel peamiselt sugulastele ja tuttavatele, kuid alates 2000. aastast on see kujunenudki tema kevadsuviseks põhitööks. „Palkmööbli tegijaid oli tollal vähe. Tegime sõbraga esimese näidise, klõpsutasime küla pealt laenatud Polaroid-kaameraga kaheldava kvaliteediga fotod, sõitsime Tallinnasse, pakkusime siin-seal ning esimese tellimuse saime ühelt baaripidajalt,” meenutab ta.

Sealtmaalt on asi liikunud tõusvas joones, kuid tuleb arvestada, et tegemist on hooajalise tööga. „Talvel käin ühe kohaliku firma metsa lõikamas. Õnneks on veel neidki, kes töötavad ilma suurte võimsate masinateta. Mulle sobib see topelt, sest palkmööbli tegemiseks ei kõlba langetustraktori palk, rulli jäljed jäävad sisse. Metsas töötades saan ühtlasi endale tarviliku materjali välja vaadata. Puu läbimõõt peab jääma 18–25 cm kanti. Kuna inimeste maitse on erinev, varun nii oksaga kui ka oksata palki. Põhiline on mänd, sest kuusel on rohkem vaigusooni.” Materjali varub mees nii järgmiseks kui ka jooksvaks aastaks. „Kevadel alustan eelmisel aastal kooritud ja pooleks saetud palkidega, suve teises pooles saab hakata kasutama eelneval kevadel varutud palki, mis on katuse all kuivanud.”

Märtsi lõpus või aprilli alguses hakkab Viljar aiamööblit tegema, aga kuna siis on väljas veel porine ja klient eriti pikalt ette ei mõtle, siis teeb ta mingi koguse ette valmis. Mai alguses saab see reeglina müüdud ja algab tellimuste täitmine. „Mai ja juuni on kõige kiiremad, tööd tuleb teha seitse päeva nädalas kuni jaanipäevani välja. Pärast jaani muutuvad laupäevad ja pühapäevad minugi jaoks taas puhkepäevadeks.” Abitööjõudu kasutab Viljar minimaalselt, sest saaks pakkuda vaid hooajatööd. Seepärast ei taha ta näiteks kolmest meetrist pikemaid laudu valmistada, sest üksi on raske materjaliga keeruline toimetada.

OÜ Viida Talu põhitoode ongi massiivne palgist aiamööbel, mis moodustab ligikaudu 70% kogutoodangust. Klient saab valida, kas tahab näiteks seljatugesid, katust või piisab talle lihtsamast mööblist.

Parem elujärg toob tööjärje ette

„Viimase kahe aasta tellimuste hulga järgi hinnates on inimeste elujärg paranenud. Tänavu on esimene aasta, kui ma ei läinud oma kaupa Türi lillelaadale tutvustama, lihtsalt piisav tööjärg on ees. Muidu käisin igal aastal kontakte jagamas ja ennast reklaamimas. Ehkki palkmööbliga laadal käimine toob korraliku kulu, tasub see end ära. Kõige rohkem läheb palkmööblit tavaliselt linnalähedastesse maakohtadesse, aga piire tõmmata ei saa, sest minu kaupa on ostetud ka näiteks Piritale eramaja juurde tenniseväljaku kõrvale, Ida-Virumaa üks haljastusfirma on teinud hulgitellimuse,” on mees rahul.

Pühapäevasel avatud talude päevalgi oli uudistajate huvi palkmööbli ja teiste Viida talu tegemiste vastu suur ja peremees sai hulga uusi kontakte. „Inimesed on hästi positiivsed ja näevad, et maal saab elada küll,” kommenteerib ta. Päeva naelaks kujunes aga talu hoovi püstitatud külakiige avamine. „Olin selle oma lastele juba aastaid võlgu. Kui koolis külakiikedest lõputööd tegin, siis pidin selle raames ise kiige ehitama. Alguses oli plaan, et kiik tuleb meie enda õue, aga üks klient lõi selle üle. Nüüd sain avatud talude päeva raames oma lubaduse täita ning sellega peale laste rõõmustamise külalistegi päeva sisukamaks muuta.” Kiige tellimise kohta ütleb Viljar, et see sõltub peamiselt külaseltside rahalisest seisust, kas neil on parasjagu toetuste saamiseks hea või halb aeg. „Headel aastatel on läinud neli-viis kiike hooaja jooksul, aga tänavu vaid kaks. Kokku olen teinud üle 40 külakiige, enamiku neist külaseltside tellimusel.”

Kliendid ja püsikliendid

Kõige huvitavamaks peab Viljar Toom ebastandardsete tellimuste täitmist, sest võimalusel tuleb ta vastu kliendi erisoovidele. „Ma ei teagi, kuidas mind üles leitakse, aga leitakse. Vist ikka suust suhu see info levinud on. 90% huvitundjatest on esialgu täiesti võõrad inimesed. Kõigepealt helistatakse, esitatakse soov ja enamasti lähebki asi töösse ilma tellijat näost näkku nägemata. Midagi üle jõu käivat ei meenugi. Seni olen hakkama saanud nii, et isegi maksmine käib siis, kui klient kaubale järele tuleb või selle ise kohale viin. Imestan isegi, et tellijad on olnud alati ausad inimesed ja kätte pole mulle midagi jäänud.” Viida toodangut on peale Eesti läinud Soome, Rootsi, Norrasse, aga eraldi ekspordile suunatud turundustegevust pole OÜ Viida Talu teinud.

Aastatega on ühemehefirmal tekkinud omajagu püsiklientegi. „Puu ei ole paraku väga kaua kestev materjal. Kliendid, kes on kümme aastat tagasi siit aiamööbli tellinud, hakkavad tasapisi uuesti ühendust võtma. Kui väga korralikult hooldada, võivad lauad ja pingid vastu pidada poolteist aastakümmet ja enamgi, aga selleks peab neid igal aastal õlitama. Talveks lahtise taeva all seisvat mööblit katta ei tasu, sest puit tahab õhku saada. Ideaalne on lahtine katusealune. Kuna juba väiksem aiamööbel kaalub umbes veerand tonni, siis ei viitsi keegi seda kuskile siseruumidesse vedada ja ruumi on ju alati vähe.”

Palkmööbliturul valitseva konkurentsi kohta ütleb ta, et tegijaid on palju, aga püsima jäävad vähesed. „Eks mõjutab seegi, et palkmööbli tegemine ei toida sind kaksteist kuud aastas ja nii kasumlik see töö ka pole, et sügisest kevadeni mitte midagi tegema ei peaks. Parasjagu mul mingeid suuri tulevikuplaane pole, naudin omaette tegutsemisega kaasnevat vabadust. Näiteks ehituspoodidesse ei hakka ma esialgu oma tooteid pakkuma, sest ei suuda tagada kiiret tarneaega. Kui mul on pikem tööjärg ees ja siis äkki tellitakse suurem hulk, jään hätta. Ühe laua kokkupanekuks kulub kuus tundi, koos eelnevalt tehtuga 10–12 tundi tööaega. See on hea ühe inimese töö, aga ma pole veendunud, et tahaksin seda aasta ringi teha,” kirjeldab Viljar Toom oma eelistusi.