Ilusat roosi kimbutab mitu lehetõbe

Seda roosi pole jahukaste rikkunud.

FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Juuli on rooside imetlemise ja roosipäevade kuu. Kuid mullune vahelduvate sooja- ja külmalainetega talv oli roosidele nii ränk, et paljudesse roosipeenardesse jäi sellest tühikuid ja talve üle elanud roosid vajavad poputamist, et uuele katsumusele tugevamana vastu minna.

Mina uskusin tänavu õnneks kogenud roosikasvatajate õpetust, et ühtegi roosi ei tohi liiga vara maha kanda. Seda kinnitab näiteks kogemus kingituseks saadud kreemikasroosade õitega põõsasroosiga „Maakodu”. Selle ilusa ja üsna tervena püsinud tumeroheliste lehtedega sordi on aretanud Mart Ojasalu. Kevadel tundus, et eelmine talv võttis korralikult mullatud „Maakodu” taime minu aias ikkagi ära, sest kaks esimest võrset, mis mullast lootust andvalt välja kasvasid, osutusid kibuvitsa omadeks. Õnneks sirgus ühest uinuvast pungast jaanipäevaks siiski võrse, mis näitas juulis üht ja seda armsamat roosiõit.

Seda õienuppu piirasid aga ka lehetäid, kellest sain jagu roose nõgeseleotisega pritsides. Kauem seisnud nõgesevirts (lahjendatult umbes vahekorras 1 osa virtsa ja 9 osa vett) sobib suve esimesel poolel ka väetiseks. Leotis jääb roosile paremini püsima, kui segate sinna natuke rohelist seepi.

Taimedest tehtud leotistest ja virtsadest, millest on abi nii taimekaitses kui ka väetisena, kirjutasin pikemalt 7. juuli Maa Elus. Roosisõber peaks abistavatest taimedest kindlasti au sees hoidma mikroelementide- ja ränirikast põldosja, mille tõmmise või hautise lahusest on abi saadud roosi-jahukaste, roosi-rooste, lehetäide ja punase kedriklesta korral. Põldosjahautist tehes võib võtta 200 g põldosja kahe liitri vee kohta ja lasta segul emailnõus tasasel tulel umbes tund aega haududa. Enne kasutamist lahjendage vahekorras 1:10. Kesalilletõmmisega on aga tõrjutud ka avamaal väga tüütut kasvuhoonekarilast.

Talvitumisega saavad alati paremini hakkama tugevad ja terved taimed. Seepärast ei tohigi suvel tähelepanuta jätta seda, kui roosil on mõni tõbi küljes. Esmalt avalduvad haigused roosi lehtedel. Roosilehti rikuvad seenhaigustest juba nimetatud roosi-jahukaste (Spaerotheca pannosa var rosae), roosi-tahmlaiksus (Diplocarpon rosae), roosi-ebajahukaste (Peronospora sparsa), roosi-hahkhallitus (Botryotinia fuckeliana) jmt.

Kui tahate roosidega natuke tõsisemalt tegelda, siis tasub endale soetada aiaprits nii tõbede tõrjeks kui ka ennetustööks. Haigusõrnu sorte tasubki taimeleotisega kostitada juba ennetavalt.

Esmalt kodused ja looduslikud vahendid

Jahukaste kimbutab roose eriti sellistel suvedel, kui soojad päevad vahelduvad jahedate ja niiskete öödega. Sellele haigusele viitab valge jahune kirme, mis levib algul roosi värskete lehtede ülemisel pinnal ja noorte võrsete tippudes, kuid jõuab sealt haiguse edenedes ka vanematele lehtedele. Kirme muutub hiljem pruunikshalliks. See tõbi võib roosi lehed ära rikkuda juba kesksuveks. Läikivate ja nahkjate lehtedega sordid on jahukaste suhtes vastupidavamad. Haiguse levikut soodustab lämmastikväetisega liialdamine.

Jahukaste on siiski üks järeleandlikumaid tõbesid, selle korral ehk piisabki taimetõmmise-, nõudepesuvahendi Fairy (50 ml 10 liitri vee kohta), kaaliumpermanganaadi (võtke seda 3–5 g 10 liitri vee kohta) või puutuhaleotisega pritsimisest. Selliste koduste vahenditega võib pritsida 3–5 päeva tagant ja 2–3 korda.

Tuhaleotist tehes võtke liiter tuhka 10 liitri keeva vee kohta ja keetke paarkümmend minutit kuni tund aega. Laske jahtuda ja selgida, siis segage ning kasutage vahekorras 3 liitrit tuhalahust 7 liitri vee kohta. Puutuhka võib kuiva ilmaga puistata õhukese (ainult paar millimeetrit) kihina ka rooside alla mullale, tuhk pärsib seeneeoste arengut.

Kui sellised kodused vahendid ei aita, siis kaupluse taimekaitsevahendite valikust sobivad pritsimiseks Topas 100 EC ja Previcur Energy. Jälgige taimekaitsevahendeid pruukides alati toote kasutusjuhendit ja kulunormi. Profülaktikaks või haigustunnuste ilmnedes pritsige 10–14päevase vahega kaks kuni kolm korda.

Ebajahukaste on vihmaste suvede haigus ja seda näeb kasvuhoones rohkem kui avamaal. See tõbi ründab esmalt roosilehtede alumist külge, kuhu tekib valkjashall kirme, lehe pealmisel küljel on sinakaspunased laigukesed. Lehed, kuhu haigus on lööbinud, tõmbuvad ka laineliseks.

Lisaks juba nimetatud rahvalikele ja taimsetele vahenditele võib ebajahukaste pritsimiseks katsetada soolikarohu, sibulakooretõmmise ja rohelise seebi lahust. Laia toimespektriga süsteemsetest fungitsiididest aitab Previcur Energy. Peenrale langenud lehed korjake ära ja põletage.

Hahkhallitus rikub ära roosi õied ja paneb nende arengu seisma. Selle tõve korral õievarre ülaosa pruunistub ja kõverdub, õienuppudele tekib mustjashall eosekirme, lehtedele pruunid ja kollakad laigud, roosi kroonlehed ei avanegi. Roosinupud mädanevad, rohkem on kahjustunud täidisõielised sordid. Rikutud õis lõigake ära terve võrse pealt. See tõbi levib ruttu niiskete ja jahedate ilmadega. Hahkhallituse korral on roose pritsitud rohelise seebi ja kaltsineeritud sooda segu lahusega. Selleks võtke 75 g seepi ja 75 g soodat, lahustage need vees ja segage siis 10 liitri veega. Lahuse võib teha ka ainult soodast või ainult seebist, siis võtke emba-kumba 100–150 g 10 liitri vee kohta.

Süsteemsetest fungitsiididest on hahkhallituse korral roose pritsitud Switch 62,5 WG lahusega (10 g 10 liitri vee kohta, kuni kolm pritsimist 14päevase vahega) ning ka Topasi ja Previcuri lahusega.

Tahmlaiksus on tõsine haigus, mis nõrgestab roose, põdema jäänud taimed talvituvad halvasti ja võivad hukkuda.

Tahmlaiksus ilmutab ennast lehtedele tekkinud mustjaspruunide täppide või nn tahmalaikudena, nende täppide serv võib olla kiirjas. Musti laike tekib ka võrsetele. Tõvele on tunnuslik veel see, et mustad täpid tekivad algul alumistele lehtedele ja levivad neilt ülespoole. Lehed koltuvad ja varisevad enneaegu. Haigus hakkab tavaliselt levima juulis, pärast rooside esimest õitsemislainet.

Pärast esimese musta täpi märkamist ei maksa roosipõõsalt veel lehti ära noppida. Kui kohe pritsima hakkate, pidurdab see haiguse levikut. Fungitsiididest sobib tahmlaiksuse tõrjeks näiteks Score 250 EC (2 ml 10 liitri vee kohta), varem kasutati vaske sisaldavaid preparaate.

Haigestunud roose kastke kindlasti hommikul, et roos jõuaks ilusti ära kuivada. Tõve levikut soodustavad niiskus ja jahedus. Tahmlaiksust põdeva roosi võrsed ei taha sügisel hästi puituda. Koledad ja varisenud lehed koguge kokku ja põletage.

Kui olete rooside lehti rikkuvate seenhaigustega kimpus olnud, siis võiks taimede ümbrust kevadel enne kasvu algust ennetavalt pritsida mõne fungitsiidiga. Suve edenedes hoidke aga ikka käepärast mõnd mõjusat taimset abivahendit, et haigusest ette jõuda. Profülaktilist pritsimist tasub teha ka sügisel, kui roosid tagasi lõikate. Roosipeenar tehke siis enne muldamist lehtedest ja oksatükikestest hästi puhtaks, et seeneeoseil oleks vähem talvitumispaiku.

Lehehaiguste vastu aitab kõige kindlamalt see, kui kasvatate sorte, mis on haigustele vastupidavamad. Saksamaal saab parimaid ja haiguskindlamaid sorte valida näiteks neile testimise tulemusel antud ADR-setifikaadi järgi. Meie saame usaldada heade roosiraamatute sordikirjeldusi. Selline on näiteks Tallinna Botaanikaia parima roositundja Else Liventaali äsja ilmunud raamat „Roosid. Nõuandeid ja soovitusi aednikule”. Lisaks 150 vastupidava sordi tutvustusele leiate sealt hulga häid kasvatussoovitusi ning põhjaliku ülevaate roosikahjurite ja haiguste tõrjest.

Tagasi üles