Joonpilved ja ilmamuutused

Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Kuna kevadel ja suvel on madalpilvisust kõige vähem, siis võib sageli jälgida põnevaid pilvi – joonpilvi ehk kondensjälgi.

Joonpilved (Cirrocumulus tractus) ehk kondensjäljed on tavalised pilved, mis võivad tekkida õhusõiduki lendamise mõjul kahel moel: kas õhusõiduki mootoritest lisanduva veeauru lisandumise tõttu, sest see põhjustab lokaalse üleküllastuse ja veeauru kondenseerumise, või väikese rõhulanguse tõttu – selle tekitavad õhuvoolud õhusõiduki propelleri ja tiibade ümbruses, õhutemperatuur veidi langeb ja veeaurust praktiliselt küllastunud õhus sellest piisab kondensatsiooniks.

Nad on joone- ja riba(lindi-)kujulised pilved, mis on mõnikord lühemad, teinekord üle kogu taeva ulatuvad, võivad aja jooksul katta suure osa või terve taevalaotuse, mõnikord on katkendlikud või usjad.

Ehkki neid esineb aastaringselt, olles väga tavalised, sageli varjatud madalate pilvedega, on nad sagedasemad kahe erineva tihedusega õhumassi vahel oleva üleminekutsoonide (front) ja madalrõhulohu ees või madalrõhkkonna soojas osas (soojas sektoris).

Joonpilved koosnevad enamasti jääkristallidest, vahel ka allajahtunud veetilkadest. Seetõttu on nad kiud- või kiudrünkpilvede erim, mis annavad küll sageli sademeid, kuid aluspinnani need ei jõua (virga).

Joonpilvedel on ka ilmaennustuse seisukohast tähendus: kui joonpilvi hakkab tekkima massiliselt mingis kindlas ilmakaares (sageli koos teiste ülemiste pilvedega) ja levimisala laieneb, siis on oodata pilvisuse tihenemist ja sademeid 12-24 tunni jooksul, mõnikord ka kiiremini. Kui joonpilvi ei teki või on nad väga kiiresti kaduvad, siis ilm püsib või paraneb. 

Seega suudab asjatundja kondensjälgedest välja lugeda infot troposfääri ülaosas ning tropopausi lähedal valitsevate tuule- ja niiskusolude kohta. Joonpilved võivad viidata lähenevale tsüklonile või selle lohule, mille eel suureneb kilomeetrite kõrgusel maa- või veepinnast õhu niiskusesisaldus ja õhk hakkab kerkima, soodustades niiviisi joonpilvede teket ja püsimist. Kui joonpilv on katkendlik, näitab see veeauru ebaühtlast jaotust troposfääri ülapiiril, täpsemalt kõrgusel, kus jälg asub. Seega on võimalik ka vastupidine: prognoosida atmosfääri seisundi abil seda, kus on joonpilvede teke tõenäoline. NASA on koostanud vastava prognoosikaardi, mis on internetis igaühele kättesaadav.

Ilm on püsinud harju keskmise suve piirides. 14.-15. juulil külastas Eestit ka lõunatsüklon, mis tõi rohkelt vihma ja äikest. Praegu mõjutab Eestit Venemaa tsüklon, millest itta jääb südasuvine kuumus, läände aga mõõdukam soojus. Tsüklon peaks siiski nädala lõpuks ilmakaardilt kaduma ja mõjule pääsema põhjapoolne antitsüklon.

Sellises sünoptilises olukorras püsib mõõdukas soojus: päikese toel päeviti enamasti üle 20 kraadi, ööselgi üle 10 kraadi sooja, samas on hoovihma- ja äikesevõimalus üsna suur. 24. juulist võib ilm muutuda kuivemaks ja soojemaks.