Nokaplagistajad

Toonekurg. Foto on illustratiivne.

FOTO: Arhiiv / Valgamaalane

Sookurg või lihtsalt kurg on Eestis igipõline asukas. Millalgi hallil ajal jõudis meie maile ka üks teine samamoodi lind, kes aga eelistab varjulisi elupaiku.

Aeg-ajalt jäi see läikivmusta ülapoole ja lumivalge kõhuga lind inimestele silma ning oma süngevõitu, toonelaga seostuva välimuse ja varjatud elulaadi tõttu sai nimeks toonekurg. Kui üle-eelmise sajandi algupoolel jõudis Lõuna-Eestini hoopis avalikuma oleku ja enamjaolt valge sulgrüüga teine suur punaste pikkade jalgade ja nokaga lind, sai temagi toonekure nime. Nii et niisketes põlismetsades elutseb must-toonekurg ja kultuurmaistul inimesi rohkem usaldav valge-toonekurg.

Eestis esimese teadaoleva pesa tegid valge-toonekured 1841. aastal Vastselina ordulossi varemete müürile. Seal pesitseb tänapäevalgi üks toonekurepaar, aga paraku ei saa väita, et see asustus oleks olnud pidev – 1939. aasta toonekurepesade loendusel sealt pesitsemise kohta teadet ei saadud. Tollal loendati praeguse Eesti piires kokku 290 asustatud pesa. 15 aasta pärast saadi andmeid 350 pesa kohta, millest enamik paiknesid puu otsas – kas murdunud ladval või inimese pandud alusel. Edaspidi suurenes valge-toonekure pesade arv järjest, osal aastatel isegi niisuguses tempos, et oletati sisserännet edela poolt. 1984. aastal loendati meil 1400 pesa, 1995. aastal pesitses arvestuslikult 3200 kurepaari ja 2004. aastal kindlasti üle 4000 paari.

Tunamullune loendus viidi läbi e-stiilis ja iga pesa võidi elektrooniliselt kirja panna veebiaadressil www.eoy/valgetoonekurg . Niiviisi laekus teateid napilt 2300 pesa kohta (ilmne alaloendus!) ja seetõttu tuli appi võtta kontrollruudud ja statistilised võtted, nii et arvutuslikult saadi Eesti valge-toonekurgede arvuks 4500 kuni 5500 haudepaari. Tänavu täiendatakse andmebaasi samal viisil. Samuti on muidugi teretulnud, kui oma kodupaigas oleva kurepesa kohta kirjutatakse ornitoloogiaühingule nii-öelda klassikalisel moel.

Juba üle 40 aasta kipuvad valge-toonekured ehitama pesa üha sagedamini ja visamalt elektri- ja muude postide otsa, mis on tülikas elektritarbijatele ja ohtlik kurgedele. Postipesi oli tunamullu koguni üle 80%, puu otsas kõigest 6%. Pesa kasutatakse mitu aastat (teadaolevalt isegi üle 60 aasta) ridamisi ja täiendatakse mitmesuguse materjaliga ka pesitsusajal, nii et millalgi variseb ülikogukaks kasvanud pesa omaenese raskuse tõttu alla. Mõne väänleva oksaga pesale lendamisel jääb mulje, nagu viidaks sinna ... rästikut. Tegelikult surmab kurg mistahes saagi ja viib selle pessa ikka allaneelatuna. Enamuses pesades elutseb „allüürnikke”, eelkõige varblasi.

33 päeva kestva haudumise järel on pesades kuni viis, enamasti küll kaks kuni neli poega. Pojad veedavad pesas kaks kuud, uidates seejärel paar nädalat koos vanalindudega. Suvi läbi heinapõldudel nähtavad isegi üle sajalinnulised kuresalgad koosnevad 1–3 aasta vanustest lindudest, kelle hulgast mõni paarike enne ärarännet veel pesaehitust alustab. Augusti lõpuks on meil toonekurgedest plats puhas – nad peavad kasutama oma pikal teekonnal Lõuna-Aafrikani hilissuviseid tõusvaid õhuvoole, sest pikaks sõudlennuks pole nad võimelised. Rändel teevad nad pika kaare ümber Vahemere idaosa. Noored rändavad lõunasse vanadest eraldi ja pisut varemgi.

See liik on Valgevene rahvuslind. Eestis oli ta valitud aasta linnuks 2004. aastal.

Must-toonekured aga on pelglikud põlismetsa asukad, kelle arvukus Eestis pidevalt kahaneb. Eelmise sajandi peaaegu 200 paari asemel on neid meil pesitsema jäänud kuni 90 paari. Pesa on rajatud mõne võimsama puu külgoksale ja seda kasutatakse mitu aastat järjest – kui ümbrus rahulik püsib. Oma kolm-neli muna haub emalind paar päeva kauem kui valge-toonekurg ja poegade lennuvõimestumiseks kulub kümmekond päeva enam. Toitu leitakse erinevalt valgest sugulasest varjulistest paikadest: metsaojadest ja -kraavidest või nende äärest. Vanalinnud lävivad teineteisega nokaklõbistamise varal nagu valge-toonekuredki, aga vahel lasevad kuulda ka lühivilesid. Must-toonekure elu salapärasuste avamiseks on neid varustatud rändepeilingaatoritega ja pandud pesapaigale üles internetiga ühendatud kaamera.

Populaarne

Tagasi üles