Naabriks kolinud sipelgad viige kotiga metsa

Kui väike sipelgapesa on alles tekkinud, on seda imelihtne mujale teisaldada, kui aga pesal on lastud suureks minna, on seda hoopis raskem kaotada, tihti polegi see oma jõududega enam võimalik.

FOTO: Margus Ansu / Postimees

Ilmselt ei ole maja- ja aiaomanikku, kes poleks vahel hädas kasvuhoonesse, peenrasse, kõnniteeplaatide alla või maja vundamendi vahele tekkinud sipelgapesadega.

Kui tegu veel ühe-kahe pisikese pesaga, võib rohelise mõtlemisega inimene lasta neil segamatult edasi toimetada, sest see ei tundu suur tüli, kui putukad peenraservas sibavad või kõnniteeplaatide alt pisut liiva välja ajavad – seda on ju lihtne tagasi pühkida. 

Paraku ei kiida Eesti tuntuim sipelgauurija, mürmekoloogiadoktor Ants-Johannes Martin seda mõtet väga heaks, sest kui sipelgatest mitte välja teha, ehitavad nad oma pesa aina suuremaks. Siis kipuvad taimed peenras känguma ja kõnnitee kaotab korraliku väljanägemise.

„Ärge laske sipelgatel üle pea kasvada,” rõhutab Martin. „Kui väike sipelgapesa on alles tekkinud, on seda imelihtne mujale teisaldada, kui aga pesal on lastud suureks minna, on seda hoopis raskem kaotada, tihti polegi see oma jõududega enam võimalik.”

Nii tasubki võitlus sipelgatega ette võtta kohe kevadel, mil pesad alles väikesed, praegu juulis on neist juba raske päris lahti saada.

Sipelgad kolivad inimeste juurde, sest neile meeldib elada kohas, kus on kord majas ja korralikult muru niidetakse. „Mida hoolsamalt te seda teete, seda rohkem sipelgad sinna tungivad, sest neile meeldib soojus ja päikesevalgus,” selgitab Martin.

Loomulikult ei tähenda see, et jätke nüüd muru niitmata, kuid peate olema valvel ja esimeste sipelgapesade avastamise korral tegutsema. 

Eriti meeldib sipelgatele elada kõnniteeplaatide all. „Kui on jahe suvi, on kõnniteeplaat ideaalne soojuse neelamise akumulaator, plaatide all on neil väga mõnus elada,” tähendab Martin. „Mõni tünn või kummuli keeratud silmapesukauss on samuti head, siis nad ilmtingimata teevad sinna alla oma pesa, seal on kuiv, ei saja vihma, neil soe ja mõnus olla.”

Kasvuhoonegi on tõeline sipelgamagnet. „Minu käest on mustmiljon korda küsitud, mida teha sipelgatega kasvuhoones,” sõnab Martin. „Minu ainus vastus on: kohe, kui märkate esimeste sipelgate toimetamist, otsige nende pesa üles, võtke labidas ning kaevake pesa välja, pange musta prügikotti ja viige kodust vähemalt 500 meetri kaugusele.”

Toimivad peletusvahendid

Kõige tõhusam sipelgatest lahtisaamise abinõu ongi pesa välja kaevata ja kilekotis vähemalt mõnesaja meetri kaugusele toimetada. Peletusvahenditest kiidab Martin kõige enam aianduspoes müüdavat tubakatolmu. Sellest tuleb õpetuse järgi teha tõmmis, millega siis pesakohta töödelda.

„Igal juhul soovitan pesa välja kaevata ja ära viia,” rõhutab Martin. „Pesakoha leiate üles seal, kus avaneb mulla peale kõige rohkem käike. Kaevake sealt pinnas välja ja töödelge pesaauku kogu ulatuses tubakatolmu tõmmisega.”

Tubakatolmu tõmmisele soovitab Martin lisada Fairyt või rohelist seepi. „See on nii vastik ja kleepuv segu, et sipelgad jätavad kindlasti koha maha,” usub Martin. „Ma ei tea, kuidas Fairy taimedele mõjub, aga rohelist seepi võib peenras julgesti taimede vahel kasutada.”

Pinnas tuleks välja kaevata jahedal varahommikul või hilisõhtul 20–30 sentimeetri sügavuselt ja panna pesamaterjal prügikotti. Kaevake ja vaadake, kas sipelgaid on veel mullas näha, kui on, kaevake edasi.

Ehkki alles pisikese pesa väljakaevamine tundub tarbetu ja tüütu, soovitab Martin maja kõrvalt siiski sipelgad minema toimetada. Kui kohe võitlust ei alusta, tekib sipelgapesi juurde, need suurenevad, on omavahel ühenduses ja vähemalt sel suvel neist enam lahti ei saa. Või peate mürgid appi võtma. 

Poes müüakse üsna suures valikus sipelgapeletuspulbreid ja -mürke. Inimesed kasutavad neid ja siis laidavad, et ei aita. Ei aitagi, kui valesti kasutada. Põhiline viga on, et pulbrit raputatakse mulla peale või kõnniteeplaatide vahele ja see ei jõua pesa sisse emade ja varuisenditeni.

„Inimesed ei teagi, et nad peavad esmalt pesa lahti kaevama,” tõdeb Martin. „Mullale pulbri riputamisel pole suurt mõtet, see tapab vaid välistöölised, aga pesa keskele ja kuhila süvakambritesse ei jõua ning emad ja sisetöölised kolitakse lihtsalt uude kohta edasi.”

Kui pulbrit mulla pinnale või kõnniteeplaatide vahele raputada, tuleb seda teha palju kordi järjest, et mingitki ajutist tulemust saada. Seega tuleb esmajoones jõuda pesa sees olevate emade haudmeni ja varuisenditeni.

Pesa töötlemine

Maja vundamendi ääres on tavaliselt võimatu pesa välja kaevata ja seal on sipelgapulbri kasutamine igati õigustatud, aga pulber tuleks vees ära lahustada ja lisada lahusele kindlasti tubakatolmu ja Cayenne’i pipart. Valminud segu tuleb piserdada vundamendi ääres oleva prao kaudu sügavale pessa.

Pesakoht on tavaliselt seal, kus on kõige rohkem välja kaevatud mulda või liiva. Töödelda võiks pesa keskkohast kuni pool meetrit mõlemasse suunda. Hea oleks seda teha pritsiga, mis survega vedelikujoa pragudesse pritsib.

Sipelgapulbri ja tubakatolmu tõmmist võib tugeva joaga pritsida ka kõnniteeplaatide vahele, kuid kõige kindlam viis kõnniteeplaatide alla pesa teinud sipelgatest lahti saada on siiski plaadid üles võtta, pesa kohalt pinnas välja kaevata ning viia see pesast võimalikult kaugele ära. Seejärel auk tõrjelahusega töödelda, uus pinnas tuua ja plaadid tagasi panna.

Kui aga pole jõudu või viitsimist sedavõrd suurt tööd ette võtta, siis, nagu eelpool öeldud, katsetage peletusvahendi pragudesse pritsimist – mõneks ajaks saab ehk pisut rahu, kuid siis tuleb tõenäoliselt taas tõrjet teha.

Sool ja pipar

Kodustest vahenditest on hea sipelgavastane esmaabi soola raputamine, näiteks kui nad on ootamatult lapse liivakasti või terrassile tulnud. Ent kindlasti ei tohi soola taimede ligiduses puistata.

Peenras sipelgad taimi ei söö, aga teevad mullas käike, õhutavad seda ning taimed ei saa korralikult juurduda ja känguvad, seega tasub sealgi tõrjet teha. Taimede vahel ei saa iga kord mulda välja kaevama hakata ja sel puhul soovitatakse pesasse raputada näiteks pipart või kaneeli.    

Samuti on levinud soovitus keeva vett sipelgapesale valda. Selle kohta tõdeb Martin, et vesi jahtub kohe mullale jõudes ja pesas sees olevad isendid mõtlevad vaid, et näe, sooja vihma sajab täna, lähme sügavamale maa sisse ja hiljem tuleme tagasi. Kui keeva vett kasutada, tuleb pesa kohale auk kaevata ja sinna suur kausitäis vette valada.

Parimaks kodukapis leiduvaks sipelgate peletusvahendiks nimetab Martin Cayenne’i pipart, mida ta isegi mesilastarudes vajadusel kasutab.

Kanad aitavad

Osaühingu Hüüp maastikuarhitekt Kati Niibo tõdeb samuti, et parim ja mõistlikum viis sipelgatest lahti saada on nad aiast ära viia. „Olen lillepeenrasse pannud tagurpidi savist lillepoti, sipelgad teevad sinna alla pesa ja nii on neid väga lihtne kodust kaugemale viia,” soovitab ta. „Lisaks võiks vaadata, kuidas sipelgate elu ebamugavamaks teha, peenrast korjata välja kive, mille alla sipelgad pesi teevad. Proovida võib ka kohvipaksu või puutuhaga, pidid samuti sipelgaid eemale ajama. Ise pole proovinud.”

Küll aga on Niibol järele proovitud üks väga kindel viis sipelgatest vabaneda. „Minul aias peale kanade saabumist sipelgaid ei ole,” kiidab ta. „Kanad sipelgaid ei söö, aga söövad sipelga nukke ja teevad seda uskumatu järjekindlusega. Kui nad kuskilt pesa leiavad, siis käivad veel kolme päeva pärast kontrollimas, ega ükski nukk pole maha ununenud. Nii on sipelgate elu üsna ebamugavaks tehtud ja nad on sunnitud kaugemale kolima.”

Poes müüdavate sipelgamürkide suhtes on Niibo pigem tõrjuv: „Ei ole võimalik, et mürgil pole varjatud ohtu inimestele ja kõigile teistele elusolendtele. Enne tasub ikka mitu korda mõelda, kui mürgitama asuda, eriti koduaias.”

Sipelgad toas

Tuppa tulevad enamasti meie looduses mitte elavad vaaraosipelgad või maja vundamendi ääres pesitsevad mustad mullamurelased.

Võitluses tuppa tunginud sipelgatega on kõige tähtsam ülihoolikalt jälgida, et sipelgatel seal midagi süüa ei oleks. Laualt tuleb kogu toit pärast söömist kohe koristada, puru maast kokku pühkida, kraanikauss puhastada ja prügiämber sulgeda.

Samuti tuleb jälgida, et kraanid ega torud kuskil ei lekiks, sest kuivas toaõhus kuiva toitu söövad sipelgad vajavad pidevalt juua. Korteris kipuvadki sipelgad kraanikausside juurde kogunema.

Veel soovitab Martin toas elavatest vaaraosipelgatest lahtisaamiseks katsetada nippi, kus panna sipelgate kogunemiskoha juurde patakas vanu ajalehti. Värsked ajalehed neile värske trükivärvi tõttu ei meeldi, küll aga kogunevad hea meelega vana paberi vahele, eriti kui sinna vahele pisut toitu peita.

Laske sipelgatel pisut seal paberihunnikus elada ja koguneda ning siis võtke vaikselt patakas, pange kilekotti ja viige majast välja. Sipelgad võiks viia majast võimalikult kaugele. Kui see võimalus puudub, siis mõni paneb paberid põlema või valab keeva veega üle. Eks igaüks ise otsustab, kas tapab ise putukad või laseb loodusel omasoodu toimetada.

Vaaraosipelgatel kehtib sellinegi seaduspärasus, et kui lasete oma korteris temperatuuri mõne kraadi võrra naabritest madalamaks, siis kolivad sipelgad naabri juurde.   

Mullamurelased kipuvad tavaliselt tuppa suvel väga palavate ilmadega, mil majas jahedamat paika otsivad. Siis tuleks tõrjumiseks otsida ikkagi eeskätt üles koht, kust nad vundamendi juurest majja pääsevad ja tubakatolmu leotisega tõrjet teha. Toas aga võib nende käigukohtadesse Cayenne’i pipart raputada.

Puugid söögiks

Peamiselt ehitavad oma pesa kõnniteeplaatide vahele, vundamendi alla, peenardesse või kasvuhoonesse mullamurelased, lisaks võib aias kohata punakaid rautsikuid, kes pole looduskaitse all, küll aga tuleb väga ettevaatlikult suhtuda looduskaitsealustesse kuklastesse.

Kui kuklased hakkavad teie maal pesakuhja ehitama, tasub samuti kohe pisike pesa koos kuhilaaluse materjaliga kotti panna ja eemale, metsa alla toimetada. Samas kui kuklased otse krundile kuhja ei tee, võiks neil ehk rahulikult elada lasta, sest metsakuklased on ühed vähesed, kes puuke söövad.

„Kui kuklase pesa on teie aiast väljas, las nad siis elavad ja toimetavad seal ja söövad puuke,” räägib Martin. „Kuid üle pea ei tohi lasta kuklastel kasvada, sest sipelgad kogu aeg jälgivad, kus on hooletusse jäetud paigad ja teevad sinna pesakesi. Kui lasete neil seda teha, siis ehitatakse pesa aiana suuremaks ja lõpuks on kahemeetrine pesa aia nurgas, puukuuris või saunas.”

Kuna metsakuklased on looduskaitse all, ei tohi nende tõrjel kasutada mürke.

SIPELGATEST LAHTI

Võitlust sipelgatega tasub alustada kevadel varakult, mil pesad alles väikesed.

Kõige tõhusam on sipelgapesa väljakaevamine ja ümberasustamine.

Pesa tuleb ümber asustada juba pisikesena ja panna pesaauku tõrjevahendeid.

Pesa võib töödelda tubakatolmu lahusega, millele tasub lisada rohelist seepi või Fairyt.

Väga tõhus sipelgapeletaja on Cayenne’i pipar.

Kui kasutate keeva vett, siis kaevake pesa kohale auk ja kallake sinna suur kausitäis keeva vett, samas teadke, et sool ja keev vesi tapab ka muu.

Kõnniteeplaatide alt tuleb pesa välja kaevata, tõrjevahendit pritsida, uus pinnas panna ja plaadid tagasi asetada.

Vundamendi juures tuleb pesakohta ja sellest pool meetrit mõlemasse suunda pritsida pragudesse tugeva joaga tubakatolmu ja sipelgapulbri lahust.

Mesilastarusid sipelgate eest kaitstes on abi Cayenne’i piprast.

Toas tuleb sipelgate eemalehoidmiseks koristada viimanegi toidupuru ja jälgida, et kraanid-torud ei tilguks.

Peenras asuvasse sipelgapessa võib proovida raputada kaneeli või jahvatatud pipart.

Populaarne

Tagasi üles