Õpilasmaleva kodulehe andmetel on malevlaste töötasu järgmine: maasikas 0,4 eurot kg, vaarikas 1 euro kg, mustikas 1–1,4 eurot kg, must sõstar 0,7 eurot kg, punane sõstar 0,5 eurot kg, tunnitöö 2,54 eurot. Tööpäeva pikkus kuus tundi.
• Et kodumaiseid puuvilju ja marju pole importkauba hinnasurve tõttu kerge müüa, on Eestis viljapuu- ja marjaaedade pind viimase kümne aasta jooksul vähenenud ligi kaks korda. 2015. aastal kasvas põllumajanduslike majapidamiste istandikes ning koduaedades viljapuid ja marjapõõsaid 6500 hektaril. Viljapuudest ja marjapõõsastest kasvas 3500 ha koduaedades ning 3000 ha põllumajanduslike majapidamiste istandikes. Kui enamik viljapuudest ja marjadest on pigem koduaiakultuurid, siis suurem osa maasikatest, mustadest sõstardest ja astelpajust kasvab istandikes.
• Õuna-, pirni-, ploomi- ja kirsipuid kasvas 2015. aastal kokku rohkem kui 3300 hektaril, sellest alla veerandi põllumajanduslike majapidamiste istandikes. Mullune õuna- ja pirnisaak oli 2745 tonni. Kuna istandikest saadakse pinnaühiku kohta märgatavalt rohkem õunu kui koduaedades, siis üle poole õunasaagist tuli istandikest.
• Marjade puhul on ülekaalus põllumajanduslike majapidamiste istandikud. Maasikate ja mustade sõstarde all olevast 1200 hektarist on enamik põllumajanduslike majapidamiste istandike pind. Muid viljapuid ja marjakultuure kasvatatakse kokku ligi 1400 hektaril ja põhiosa sellest moodustab astelpaju, mis eranditult on istandike kultuur.
• Kogu Eesti põllumajanduslike majapidamiste viljapuu- ja marjaistandike pinnast enam kui pool asus mullu Võru-, Tartu- ja Viljandimaal. Tartumaa võiks pälvida maasikamaakonna tiitli – 2015. aastal kasvas Tartumaal maasikat 178 hektaril, mis on üle kahe korra rohkem kui üheski teises maakonnas. Kogu Eestis kasvatati mullu maasikat 675 hektaril, saak oli 1727 tonni, Tartumaal 472 tonni.
• Vaarikat saadi eelmisel aastal Eestis 207 tonni, musta sõstra saak oli 417, punase ja valge sõstra saak 318, karusmarjal 142 ning muudel puuviljadel ja marjadel 142 tonni.
• Välismaiste puuviljade ja marjade import ületas 2015. aastal mitu kord Eesti omatoodangu, kuigi sõstarde, karusmarja ja vaarika import oli marginaalne. Värsketest marjadest oli erand maasikate import, see on kümne aastaga märkimisväärselt kasvanud, kuid siiski veel väiksem kui Eesti omatoodang.