Tormi murtud puit rikneb ruttu

Tänavu juuli alguses möllas torm ka Valgamaa metsades.

FOTO: Paul Poderat/Valgamaalane

RMK koondas piirkonna langetustraktorid tormimetsa üles töötama ja metsaühistud kiirustavad erametsaomanikke tagant, et nad oma metsad üle vaataksid.

3. juulil oli äikest terves Eestis, kuid metsa räsis sellega kaasnenud torm just Lõuna-Eestis. Ilmateadlase Jüri Kameniku järgi (ilm.ee) muutus ilm seal eriti ägedaks sellepärast, et Läti ja Eesti äikesed said kokku, tekitades äikeseraju.

Peaaegu kohe pärast seda teatas RMK, et on esimest korda kasutanud riigimetsa tormikahjudest ülevaate saamiseks drooni ja helikopterit ning hindab nn tormipuidu esialgseks mahuks 100 000 tihumeetrit.

Riigimetsa koristab 16 langetustraktorit

Pärast kahjustusalade selgitamist asusid RMK metsakorraldajad andmeid täpsustama ja eelmise nädala reedel rääkis RMK Kagu regiooni juht Raivo Võlli juba 180 000 tihumeetrist. „Tormikahjude koristamine on praegu piirkonnas kõige tähtsam töö, selleks oleme oma alltöövõtjad teistelt lankidelt kahjustusaladele koondanud,” ütles Raivo Võlli. Kokku töötas sel hetkel kahjustatud riigimetsas kuusteist masinakomplekti (langetustraktor + kokkuveotraktor).

Regioonijuht kirjeldas tööde järjekorda: kõige kiirem on tuulemurruga ehk puudega, mille torm on tüve suvalisest kohast pooleks murdnud ‒ see puit rikneb kõige rutem. Teises järjekorras on tuuleheitepuud ehk sellised, mis upakil küll, kuid juurte kaudu veel maas kinni. „Nendega kannatab veidi oodata, olgu tegu kuuse-männiga või hoopis kase või haavaga,” ütles Raivo Võlli.

Ta lisas, et arvata, nagu kõlbaks tormipuit vaid paberi- või küttepuiduks, ei ole õige. Esimeste ülestöötatud puidukoguste põhjal on riigimetsas palgi/peenpalgi väljatulek 70%. Protsent oleneb otseselt traktoristi oskustest, sest just tema masina kabiinis otsustab, kas näiteks tormimurrus püsti jäänud kuuemeetrisest tüvest annab lühemat palginotti välja lõigata.

Raivo Võlli kinnitas RMK esialgses pressiteateski olnud juttu: riigimetsa tormipuidu müümisega probleeme ei ole, kuna kogus mahub juba sõlmitud kokkulepete raamidesse.

Ühistud pakuvad abi

Erametsades on selles mõttes olukord teine, et asjade keskset korraldamist ei ole. Tormikahjude maht selgub sedavõrd, kuivõrd metsaomanikud on jõudnud oma metsi üle vaadata ja metsateatisi esitada. 

Lõuna-Eesti eelis on tugevad maakondlikud metsaühistud, kes pakuvad abi. Ka ühistuid liitev Eesti Erametsaliit on pressiteatega julgustanud metsaomanikke ühistute poole pöörduma. „Metsaühistud on suutelised korraldama raietööd, abistama puidu turustamisel ja saavad aidata järgmisel aastal metsauuendusega ehk metsataimede hankimise ja istutamisega,” kinnitab liit. Lisaks saab metsaomanik Erametsakeskusest küsida tormiala korrastamiseks ja uue metsa rajamiseks metsameetme toetust, mille vormistamisel saab samuti ühistu aidata.

Liidu pressiteates on rõhutatud, et kui metsaomanik plaanib oma jõududega tormikahjudest jagu saada, tuleb olla väga ettevaatlik, sest paindes või murtud puid saagida on ohtlik. Metsakahjustuse kohta tuleb nii või teisiti esitada metsateatis keskkonnaametile, kes vajadusel teeb metsakaitselise ekspertiisi. Metsateatist esitamata võib metsaomanik raiuda vaid kuni 20 tihumeetrit puitu kinnisasja kohta aastas ja see kehtib selleski metsas, kus torm on kahju teinud.

Liit toonitab, et metsaomanikud, kelle metsad jäävad tormikahjustuste piirkonda, peaksid ülevaatusega kiirustama, sest praegusel soojal ajal rikneb puit kiiresti. Kui märgatakse kahjustusi naaberkinnistul, antagu ka naabrile sellest ruttu märku.

Päris elu testib õigusakte

„Üsna paljud metsaomanikud on meiega juba kontakti võtnud. Küsitakse nõu, kuidas käituda,” ütles Võrumaa Metsaomanike Liidu tegevjuht Erki Sok. Kontakti on võtnud ka keskkonnaamet, kellega Erki Sok on arutanud ekspertiisiakti koostamist ‒ kui torm on kahju teinud raieküpses metsas, võiks akti koostamisest loobuda ja lubada nii-öelda tavalageraiet metsateatise alusel. See hoiaks kokku aega ja ressurssi.

„Ekspertiisiakt on hädavajalik, kui metsaomanik soovib Erametsakeskuse kaudu metsameetme toetust küsida,” ütles Erki Sok. Ta toonitas, et toetusele lootvad metsaomanikud peaksid arvestama juba praegu sellega, et kuigi toetuse küsimise aeg jääb järgmisesse aastasse (tänavune taotlusvoor on möödas), tuleb kohe hakata hankima dokumente, mida toetuse tingimused (vt www.eramets.ee) nõuavad.

Seda, et nüüd saab metsameetmest peale kahjustatud metsa uuendamise toetuse küsida tuge ka tormiala korrastamiseks, peab Sok iseenesest väga heaks. Samas tekitavad uued tingimused segadust. „Oleme enda üllatuseks leidnud, et pealtnäha asjaliku meetme tingimused selles osas ei olegi kohati tarvitamiskõlblikud ja tuleksid toetuste küsimise ajaks sobilikuks tuunida.”

Erki Sok tõi näiteks, et üks paber, mis toetust lootval omanikul peab olemas olema, on hinnapakkumine, mis tuleb enne kahjustuste likvideerimist küsida potentsiaalselt tegijalt. Kui kulude summa ületab 5000 eurot, tuleb omanikul hankida kolm hinnapakkumist. Aga hetkeolukorras, mil hoopis on vaja metsas kiiresti tegutseda, raiskab see aega ja vaeva. Ära klaarida tuleks ka niinimetatud hinnakahvli tekkimise võimalus. „Meetme turuhinnanumbrid tunduvad arvestavat käibemaksuta summasid, kuid füüsilisest isikust metsaomanik peab tasuma teenuse hinna ju koos käibemaksuga,” selgitas Sok.

Kokkuvõtvalt märkis ta, et metsaomanikele on päris suur mõtlemiskoht, kas hakata toetust küsima. „Toetus on vaid 30% ja selle saab kõige varem pooleteise aasta pärast, kusjuures puänt on, et selle toetuse pealt tuleb maksta riigile tulumaksu!”

Tormikahjudest rääkides tõi Erki Sok välja, et tavaliselt satuvad suurima löögi alla pindmise juurestikuga kuusikud, kuid seekord on torm lõhkunud silmatorkavalt palju kaske ja haabagi. Silma on hakanud seegi, et seemne- ja säilikpuud, mille säilitamist lageraielangil nõuab metsaseadus, on enamasti pikali.

„Taas selge märk, et see nõue end ei õigusta,” nentis Sok. „Seemnepuud on lubatud küll hiljem sanitaarraie korras ära raiuda, aga säilikpuud peaksid alatiseks alles jääma. Kuidas hooldada rajatud metsakultuuri ja kindlustada uue metsapõlve kasvamist, kui nüüd suurte võradega kased ja haavad vedelevad pikali ja istutatud noor mets on hoopis nende alla jäänud?”

Mis juhtub puiduturul?

„Puidu kogus pole väga suur, kuid lokaalselt mõjutab see puiduturgu kindlasti, sest tuleb arvestada, et Lätis lõhkus sama torm metsa rohkem ja seal hinnatakse kahjustuspaikadest saadava puidu kogust poolele miljonile tihumeetrile,” rääkis Erametsakeskuse puiduturu-ülevaadete koostaja Heiki Hepner.

Ta loetles võimalikke hinnamuutusi puidusortide kaupa: palgi hind nihkub allapoole, paberipuidu hinna vahepealne väike tõus muutub olematuks, küttepuidu hinnal, mis niigi madal, pole lähikuudel tõusu loota.

Heiki Hepner lisas, et raieteenuse hind ilmselt kasvab, kuna tormimurrulangil on töötada ohtlik ja tööviljakus on väiksem kui tavalangil.

Kõik on metsas

Keskkonnaameti andmeil said kõige rohkem kahju metsad Valga maakonna Karula, Taheva, Otepää, Võru maakonna Antsla, Urvaste, Mõniste, Varstu, Võru ja Sõmerpalu, Tartu maakonna Kambja ja Haaslava ning Põlva maakonna Kanepi ja Valgjärve vallas.

Seda, kui palju praeguseks erametsadest kahjustuste kohta metsateatisi on esitatud, ei ole teada. „Esitatud metsateatiste arvu üle me jooksvat arvestust ei pea ja koondkokkuvõtteidki pole veel teinud,” ütles ameti Põlva-Valga-Võru regiooni metsanduse juhtivspetsialist Tiina Jüris, kelle sõnul on regiooni kõik metsaspetsialistid praegu hoopis välitöödel kahjusid hindamas. „Ainult seda saab öelda, et nüüd, kui tormist on möödas kaks nädalat, on teatiste esitamine alles täit hoogu sisse saamas.”

Kõigil on kiire, kuid samas lendas kohe pärast tormi kahjustuste kohal RMK droon, mille pildile pidid paratamatult jääma ka erametsad. Kas ei oleks võimalik drooniandmetest välja lugeda ka nende esialgset seisu? „Põhimõtteliselt saab droonipildilt ka erametsa kahjustatud alasid näha küll, aga see pole lihtne,” ütles Raivo Võlli.

Miks peab tormikahjudega tegelema?

• Metsaomanikul on kohustus oma metsa eest hoolt kanda.

• Suvisel ajal rikneb puit kiiresti.

• Tormis nõrgestatud kasvavad puud võivad järgmisel kevadel meelitada metsa üraskite väe.

Allikas: vestlused metsameestega

Mida metsateatist esitades silmas pidada?

• Metsateatisele tuleks võimalikult täpselt kirja panna kahjustuse asukoht ja hinnanguline kahjustuse maht. Mida täpsemalt on teatis täidetud, seda kiiremini suudavad keskkonnaameti spetsialistid ekspertiisi koostada ja metsateatisi menetleda.

• Kui metsaomanik ise ei oska või ei saa metsateatist täita, tasub kontakti võtta kas keskkonnaameti piirkondliku esindajaga või lähima metsaühistuga.

 • Kui kahjustatud mets jääb kaitsealale, tuleb varuda kannatust. Metsateatis tuleks kiiresti ära saata, kuid töid metsas ei tohi enne ekspertiisiakti saamist alustada.

Allikas: keskkonnaamet

Populaarne

Tagasi üles