/nginx/o/2016/07/14/5620627t1hbb54.jpg)
Maaeluministri hiljutine kava otsida piimasektori toetamise lahendusi olemasolevate Euroopa Liidu toetuste ümberjagamise teel vähendab kõikide tootjate jaoks niigi madalaid pindalatoetusi. Ühtlasi jäävad toetusest ilma ammlehma- ja lambakasvatajad ning vähenevad aiandustootjate toetused. Kava jätab toetusest ilma ka paljud ettevõtted, kelle lautades peetakse ligi 60% Eesti piimakarjast, kinnitasid põllumajandus-kaubanduskoda ja põllumeeste keskliit.
„Maaeluministri kava toetuste ümberjagamiseks väljapakutud kujul tuli põllumajandussektori suurimatele esindusorganisatsioonidele üllatusena ning polnud tootjatega läbi räägitud. Me pole varasemaid ettepanekuid toetuste ümberjagamiseks toetanud, sest see on ebaõiglane paljude põllumajandussektori ettevõtete suhtes. Kahtlemata on väiksemate ja keskmiste piimatootmisettevõtete toetamine vajalik, kuid kurioosumina tuleb vaid ühele osale piimatootjatest suunatud toetusmeede sisuliselt teiste piimatootjate toetuste vähendamise arvelt. Pikaajaliselt madala turuhinna tõttu on raskustes kõik Eesti piimatootjad sõltumata ettevõtte suurusest,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
„Paraku tegeletakse probleemi näilise lahendamisega. Valitsus on aastaid sihikindlalt tõrjunud tootjate nõudmisi riigieelarvest üleminekutoetuste maksmiseks nagu see on ühise põllumajanduspoliitika raames kokku lepitud. Maaeluministri kava toetuste ümberjagamiseks pindalatoetuste arvelt jätab tähelepanuta, et Eesti põllumajanduse otsetoetused on praegu ja jäävad ka edaspidi tunduvalt madalamaks Euroopa Liidu keskmisest. Põllumajandussektor vajab sisulisi lahendusi, et tagada meie tootjatele võrdsed konkurentsitingimused teiste riikide põllumeestega,“ rõhutas Eesti Põllumeeste Keskliidu president Tõnu Post.
„Riigi strateegiliseks valikuks peaks olema kõikide nende põllumajandusettevõtete konkurentsi- ja eluvõime kindlustamine, kes soovivad vaatamata raskustele tootmist jätkata, mitte ühe osa põllumajandusettevõtjate eelistamine pelgalt nende antud ajahetkel „õige“ suuruse pärast. Pelgalt ettevõtete suurusest lähtuv toetuspoliitika ei põhjusta mitte ainult turumoonutusi ning asjatuid pingeid põllumajandussektori sees, vaid on juba teiste toetusmeetmete peal ära proovitud tupiktee,“ lisas Sõrmus.
Piimasektori kriis on tänaseks karjast välja viinud juba rohkem kui 10 000 lehma. PRIA loomade registri andmetel on Eestis 87 937 piimalehma. Kaks aastat tagasi küündis lehmade arv Eestis 98 572 loomani, mis tähendab, et loomade arvukus on paari aastaga vähenenud 10,8%. Maaeluministri kava ühtse pindalatoetuse arvelt tootmisega seotud toetuste maksmiseks kuni 400-pealistele karjadele jätab toetuse alt välja 51 556 piimalehma ehk 58,6% Eesti piimakarjast.