Aed-liivatee (Thymus vulgaris L.) on meie oludes aiataim. Välimuselt on see liivateedest kõige tagasihoidlikum, kuid toimeainetelt kõige tugevam. Peamiselt korjatakse juunis ja juulis õitsvaid latvu, kuid ka augustis võib veel teist korda lõigata. Kuivatatakse 35–40 kraadi juures. Latvu lõigates jäta alati umbes 10 cm kasvama – siis jääb põõsas elama. Sügisel kata taim lehemulti või männiokastega.
Aed-liivateed juuakse nohu ja köha korral, see aitab eriti hästi nn ärritava köha puhul. Taim on ka seente- ja mikroobidevastase toimega, soodustab seedimist ja aitab kõhugaaside vastu. Venemaal on kasutatud aed-liivateed alkoholismi raviks, sest see vähendab pohmelli ja alkoholi ärajäämisest tingitud vaevusi ning parandab enesetunnet.
Aed-liivatee sobib hästi ka hommikuseks ergutavaks joogiks kohvi asemel. Aed-liivatee on väheseid taimi, millest tehtud teed võib juua piima või rõõsa koorega. Seda eriti juhul, kui organism on haigusest nõrk. Kurnatuse ja väsimuse korral tasub aed-liivateele lisada veel kuldjuurt kas kuivatatud kujul või tinktuurina, et jõudu taastada.
Kuna aed-liivatee on palju tugevama toimega kui nõmm- ja teised liivateed, siis selle päevane annus ei tohiks ületada 8 grammi droogi. Toidu, näiteks pasta, kala, liha ja aedviljaroogade maitsestamiseks kulub näputäis aed-liivateed. Karepa Ravimtaimeaias teeme aed-liivateest ka nohu ja külmetuse tohterdamiseks salve.
Välispidiselt saab kasutada naha-ja küüneseene raviks vannidena ja mähistena.
Sidrun-liivatee kasvab samuti koduaias ja seda kogutakse nagu teisi liivateesid. Seedimise soodustamiseks võiks juua seda väga hea maitsega teed toidu kõrvale. Sobib ka kalale, pastale, pitsale maitseaineks. Liivateedest üks parima maitsega!