75aastane saemees: tööd jagub piisavalt

Mootorsaagi läheb Leevi Ruutmal vähem vaja kui võsalõikajat.

FOTO: Viio Aitsam

Valgamaal Tõlliste vallas tegutsev Leevi Ruutma on arvatavalt Eesti eakaim tegevsaemees.

Kui oleksin kohtumisele läinud ette teatamata, oleksin Leevi Ruutma tõenäoliselt metsast leidnud. Kohtusime siiski Ruutmade kodus, kus mehe punane tööauto maja ees, kogu valgustusraieks vajalik varustus sees. Igal hommikul kella viie paiku sõidab ta paika, kus tööjärg ootamas. Tegutseb 7‒8 tundi jutti ja on lõunast kodus tagasi.

Parasjagu on käsil valgustusraie Metsatervenduse OÜ metsas. Leevi Ruutma räägib, et kuigi töö on mõnes mõttes lihtne ‒ kasvama tuleb jätta vaid kuused, teeb selle raskemaks lehtpuude tihe järelkasv. Tavapäraselt on tema keskmine jõudlus pool hektarit päevas, kuid seekord kulub aega rohkem.

„Üle kaheksatunniseid tööpäevi ma enam ei tee. Vanasti töötasin ka kümme-kaksteist tundi järjest,” ütleb mees.

Ei hakka vastu

Muidugi käib meil jutt selle ümber, et mis ikkagi sunnib 75aastast metsa füüsiliselt rasket tööd tegema. Leevi Ruutma on vastates napisõnaline. Ütleb küll seda, et ega tal otsest tarvidust tööl käia ei ole. „Ma ei taha ka kodus istuda ja see töö meeldib mulle,” räägib ta ja märgib mitu korda, et see on amet, mis „ei hakka vastu”.

Oma pikas elus on ta raietöid teinud viimased kakskümmend aastat, sellest esimesed kaheksa riigimetskonna raietöölisena. Kui tuli ametlik pensionilemineku aeg, oli Valga metskonna metsaülem öelnud: „Minul ei ole sinu vastu midagi, aga RMKs on otsustatud, et pensionäre tööle ei taheta.”

„Ei kõlvanud enam neile ja tulin ära,” jutustab mees. Koostöö metsaülemaga tegelikult jätkus, ent selle vahega, et Leevi Ruutma hakkas tegema RMK-le FIEna teenustööd. On seda teinud tänase päevani, viimasel ajal just võsa lõikamist raielankidel, kuhu lageraie- või harvendusraietraktorid peale tulemas.

Sama tööd on ta teinud metsafirmadele, kellele teeb ka valgustusraiet ja sanitaarraiet, näiteks mõne väiksema tuulemurru koristamist, mille tarvis metsamasinat pole mõtet kohale tuua. Leevi Ruutma, kel nüüdseks on ka oma osaühing, pakub veel metsaistutusteenust.

Küsimise peale, kas ta põhitööriist võsalõikaja ja harvemini kasutatav mootorsaag käte peale ei käi, vastab Leevi Ruutma, et üldse mitte. Vahel on hellad hoopis jalad ‒ teekond, mis võsa lõigates päevast päeva läbi tuleb käia, on päris pikk.

Kuidas abikaasa sellele vaatab, et mees hoolimata east metsas rassib? „Üksi kodus olla ei ole paha,” ütleb Laine Tamm, kes märgib aga ka saepuru ära. Kui mees käib metsas raietööl, on koju tulles kõik kohad saepuru täis.

Päris mitu ametit

Tavaliselt on metsatöösse kiindunud inimesed, kes seda on eluaeg teinud. Leevi Ruutma, kes on pärit Raplamaalt Kuimetsast, õppis hoopis installatsioonielektrikuks. Käis raudteevalitsuse all töötades komandeeringus üle Eesti ja paigaldas ehitatavatesse hoonetesse elektrisüsteeme. Võrdluseks nüüdse ametiga ütleb ta, et elektrikutöö hakkas tõsiselt vastu. Nõukogude ajal ei paigaldatud juhtmeid ettetehtud kanalitesse, vaid kanalid tuli haamri ja meisliga kiviseina raiuda.

Kui (abi)elu Valgamaale tõi, sai temast hoopis autojuht isekallutaja peal. Seejärel töötas tervelt 22 aastat Valga tarbijate kooperatiivi kauplusauto juhina ja seitse aastat bussijuhina.

Küsimusele, kas suhtlemislimiit said kauplusautol töötades täis, et nüüdne eraklik amet (üksi metsas) nii hästi istub, Leevi Ruutma otseselt ei vasta. Kui küsin, miks bussijuhist metsamees sai, ütleb napilt: „Nii tuli ette.”

Metskonnas oli siis aeg, mil raietöölised hoopis sagedamini ka lageraiet tegid, langetustraktoreid oli Eestis veel vähe. „Tuli meetrise ja isegi pooleteisemeetrise läbimõõduga puid langetada. Siis oli selliseid metsas palju rohkem.” Leevi Ruutma on põlvkonnast, kes on veel ka kahe inimese „sihkat-sahkat” käsisaega puid maha võtnud – kunagi nooruses oma kodu küttepuid tehes. Metskonnas anti kätte Husqvarna saag ja nüüd eraettevõtjana eelistab ta Stihli tehnikat.

Väike ooteaeg

Töö lõppemist mees ei karda ‒ eraettevõtjal on enda teha, kui palju seda on. Keegi tagant ei sunni ja alati on võimalik tööd juurde võtta. Parasjagu on järg ees kuuks ajaks.

Metsafirmadest, kes temalt tööd tellivad, on üks põhilisi Metsatervenduse OÜ, mille kohalik kontor paikneb samuti Tõlliste vallas. Füüsilisest isikust erametsaomanikega Leevi Ruutmal töösuhteid pole, välja arvatud üks kindel klient, kunagise ministri Heino Tederi poeg Kuno Teder. Tema Kaara talus käib eakas saemees tegemas kõiki metsatöid.

Senise püsitellija RMK käitumist pärast 1. juulist tehtud ümberkorraldusi ei oska mees veel prognoosida. Siiani telliti võsalõikust lankidel, kuhu RMK oma harvendusraietraktor oli peale tulemas. Nüüd läheb harvendusraie hangete tööks ja Leevi Ruutma ei saa kindel olla, kas hankevõitjad tellivad võsalõikust temalt või on neil oma saemehed olemas. „Eks näis, kuidas asjad käima hakkavad, kui RMK puhkused möödas.”

Veidi räägime ka järelkasvust. Leevi Ruutma ütleb, et tublisid noori tegijaid on küll, aga igaühele saemehetöö ei sobi. „Näiteks oli üks 30aastane mees. Läksime metsa ja paari tunni pärast helistasin talle, et kus maal ta omadega on. Ütles, et ei kuskil. Istus kodus ja jõi kohvi.” 

ANTI RALLMANN, Metsatervenduse OÜ metsaülem:

Leevi Ruutma on Valgamaa metsanduse raudvara. Hoolimata soliidsest east toimetab ta metsas iga päev, olgu väljas 25 kraadi külma või sooja. Seejuures on ta universaalne: kui vaja, istutab, kui vaja, hooldab kultuure, teeb valgustus-, hooldus- ja sanitaarraiet.

Seitse aastat tagasi, kui temaga esimest korda koostööd tegin, imestasin ja mõtlesin, et tahaksin ise olla temavanuselt sama hakkaja ja heatujuline. Praeguseks on respekt kasvanud, sest metsuri töö ei ole lihtne. See käib välitingimustes ja suurest jõust tähtsam on sitkus, ka pea peab kogu aeg töötama. Üleliigseid liigutusi teha ei kannata ja sae puusse lõikamisest sõltub pool puu hinnast.

Valgustusraiet tehes otsustab metsur, milline puu jääb ja milline läheb maha, just tema töö määrab metsa ilme järgmiseks 50‒60 aastaks. Kultuuride tegemisel ja hooldamisel on samuti metsuri teha, kas kultuur õnnestub või mitte. Metsakasvatuse seisukohast on seega tegemist äärmiselt tähtsa ametimehega.

Tänapäeva märksõnad on mehhaniseerimine, automatiseerimine ja digitaliseerimine. Neid töid, mida teevad metsurid, on keeruline rohkem mehhaniseerida ja automatiseerida ning täiesti võimatu digitaliseerida. Seega on metsurid ka tulevikus erakordselt vajalikud. Erametsade metsakasvatuse kvaliteedi tõstmisel võib metsurite puudus kujuneda üheks võtmeküsimuseks.

900 raietöölist

• Kaks aastat tagasi töötas metsa- ja puidutööstusliidu hinnangul Eesti metsades kokku umbes 900 raietöölist.

• Riigimetsas töötab neist 450. Pärast 2014. aastat, kui RMK hakkas võsasaemeestelt nõudma kutsetunnistuse olemasolu, on metsauuenduse ja noorendike hooldamise kvaliteet paranenud.

• Suundumus, et nooremaid inimesi sellesse ametisse ei tule, on RMK hinnangul pöördunud ‒ viimastel aastatel on lisandunud palju noori võsasaemehi.

• Samas on RMK palgal ka kolm üle 70 aasta vanust raietöölist (veel mitte 75aastased). RMK kõige vanem metsas töötaja on 77aastane traktorist Viktor Aitman, kes töötab maapinna ettevalmistamise masinal.

Allikas: RMK, EMPL

Populaarne

Tagasi üles