/nginx/o/2016/07/13/5618795t1h268f.jpg)
Poes toidukaupu korvi ladudes mõtleb tarbija ilmselt harva sellele, kui palju on kulunud toidu tootmiseks vett. Järgnevalt on tähelepanu alla võetud toidutootmise nn veejalajälg ehk puhta vee kulu.
Kui palju vett kulub toidu tootmiseks?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrgustiku Water Footprint statistika näitab, et suurima veejalajäljega põllumajandustoodete grupp on liha. Seejuures peamine veekulu on loomasööt, mitte nende joogivesi. Näiteks ühe kilogrammi sealiha tootmisele kulub 5988 liitrit vett, sama koguse veiseliha jaoks aga lausa 15 400 liitrit vett. Märksa vähem vett läheb teraviljatoodete ning puu- ja juurviljade saamiseks. Näiteks nisujahust saia tootmiseks kulub 1608 liitrit vett ühe kilogrammi kohta, sama koguse tomatite jaoks 210 liitrit või kartulitele 290 liitrit.
Veekulu võib olla küll riigiti ja piirkonniti üpris erinev sõltuvalt kliimast ja tootmisvõtetest, kuid Water Footprinti võrgustik kasutab metoodikat, mille abil saab hinnata ka rahvusvahelisi keskmisi.
Kui vaadata toidust saadavaid kaloreid, valke ja rasvu ning nende tootmisele kuluvat vett, on kõige efektiivsem tarbida teraviljatooteid, ütleb Maailma Toiduorganisatsiooni (FAO) raport. FAO on ka korduvalt viidanud, et senisel viisil liha masstootmine ja -tarbimine ei ole jätkusuutlik ning tuleb otsida alternatiive olukorras, kus maailma elanikkond ja vajadus toidu järele kasvab.