Kirss aitab hoida end terve ja kauem noorena

Kirsid

FOTO: Elmo Riig

Kirss on imeline õitseja, tema viljad (marjad) valmivad kiiresti, on ilusad ja maitsvad, ent paljud meist ei oska isegi ette kujutada, kuivõrd kasulik ja väärtuslik kirss on ja kui universaalsed on tema raviomadused. 

Kirssi (Cerasus vulgaris L.) kasutatakse laialdaselt rahvameditsiinis tervisehädade kõrvaldamiseks ja paljude haiguste ravimisel, lisaks aitab see säilitada noorust ja head väljanägemist. Kirsist on valmistatud teesid, ürditeesid, tõmmiseid, keediseid, segusid ja eliksiire juba tuhandeid aastaid. Ametlik meditsiin kasutab apteegipreparaate, milles on kasutatud kirsi kõiki osasid.

Juba III sajandil eKr mainiti kirssi kui väärtuslikku ravivat saadust. Kirssi kasutasid ravimisel sellised kuulsad arstid nagu Hippokrates ja Avicenna.

Vitamiinisisalduse poolest ületab kirss mitmeid tuntuid ja laialdaselt kasutatavaid puuvilju. Temas  on rauda rohkem kui õunas, C-vitamiini rohkem kui apelsinis, paljude omaduste poolest ületab kirss musta sõstart ega jää alla granaatõunale.

Eriti palju on kirsis B9- (foolhape) ja P-vitamiini. Vitamiinid koos mikroelementidega osalevad vereloomes, on vajalikud aju ja kesknärvisüsteemi toimimiseks jne. Külmetuse ja seedehäirete puhul mõjub kirss vaarika sarnaselt, südamehaiguste puhul nagu aroonia ja toimib aspiriiniga samaväärselt võitluses põletikuliste protsessidega.

Ainult üks klaas värsket kirsimahla päevas aeglustab vananemist. Värsket kirsimahla võib juua 1–2 klaasi päevas lahjendamata või lahjendatuna koos keedetud veega. See alandab palavikku, kõrvaldab iivelduse, on hea röga eemaldav vahend ülemiste hingamisteede limaskesta põletiku ja bronhiidi puhul. Ideaalne vahend nakkushaiguste, artriidi, podagra ja rasvumise raviks. Puhituste puhul vabastab kõhu gaasidest, mis võivad suruda diafragma peale ja tekitada valusid südames.

Omadused säilivad

Kirsi tervendavad ja ravivad omadused säilivad isegi külmutamisel, kuivatamisel ja suhkruga konserveerimisel.

Teiste marjadega võrreldes on antotsüaanide kogus kirsis rekordiline. Antotsüaanid aitavad kapillaaridel säilitada oma kuju ja elastsust ning tugevdavad neid, alandavad vererõhku, takistavad enneaegset vananemist, kõrvaldavad edukalt kahjustusi ajurakkudes ja võitlevad vähirakkudega, suurendavad kõhunäärmes insuliini tootmist, vähendavad põletikke liigestes artriidi ja podagra puhul, hoolitsevad veresoonte ja südame häireteta talitlemise eest. Antotsüaanid takistavad diabeedi, rasvumise, vähi, Parkinsoni ja Alzheimeri tõve teket ja arengut.

Kumariini ja oksükumariini sisalduse poolest jääb kirss alla ainult punasele sõstrale, vaarikale ja granaatõunale. Need ained toniseerivad organismi, vedeldavad verd, normaliseerivad vere hüübimist, takistavad trombide tekkimist, aitavad ravida tromboflebiiti ja südame isheemiatõbe ning organismil taastuda ja toibuda pärast südameinfarkti või insulti.

Kirss sisaldab kiudaineid (tselluloos, pektiin, ligniin, inuliin), mis suurendab isu ja soodustab seedemahlade eritumist, normaliseerib seedimist ja soolestiku tegevust. Kirsis olev kiudaine soodustab väga hästi kasulike bakterite kasvu soolestikus, samuti B-grupi vitamiinide sünteesi, vabastab organismi kahjulikest ainetest, alandab vere kolesteroolisisaldust jne. Rohke kiudainesisalduse poolest on kirss väga kasulik neile, kellel on düsbakterioos, krooniline kõhukinnisus või kes on ülekaalulised, põevad ateroskleroosi jne.

Rohke leeliseliste ja teiste ainete sisalduse tõttu kuulub kirss tähtsate dieettoiduainete hulka. Pärast lühiajalist tarbimist on ta võimeline organismi taastama nii-öelda toitumisel tehtud pattudest, nagu seda on liigse suhkru, liha, saia, stimulantide (kohv, tee), palju haigusi tekitavaid E-aineid sisaldavate tööstuslike toodete tarbimine.

Nii nagu vanasti, kasutavad tänapäevagi arstid ja tervendajad mitte ainult kirsse, aga ka kirsimahla, kirsipuu lehti, võrseid, juuri, varsi, seemneid ja vaiku mitmesuguste tervisehäirete kõrvaldamiseks ja haiguste raviks, alates närvihaigustest ja vaimsetest häiretest kuni liigesehaiguste ja epilepsiani välja. Kodustes tingimustes saab kirsipuu eri osadest valmistada palju preparaate, võib luua lausa terve apteegi.

Hoiduda kivide söömisest

Kui süüa ära 3–5 kirsikivi, ei juhtu midagi kohutavat, kuid suurtes kogustes tuleks kirsikivide allaneelamisest hoiduda. Kirsikivi südamik sisaldab mõrumaitselist glükosiidi amügdaliini ja amügdaliini lagundavat fermenti, mis lõhustab glükosiidi glükoosiks, bensaldehüüdiks ja vesiniktsüaniidhappeks. Viimane on suures kontsentratsioonis inimese tervisele ohtlik.

Amügdaliini sisaldab ka kirsi viljaliha, aga see ei ole ohtlik, kuna viljalihas ei ole amügdaliini lagundavat fermenti ja seega ei saa see happeks laguneda. Kirsikompott või kirsimoos koos kividega pole samuti ohtlik, sest keetmisel amügdaliini lagundav ferment kaotab oma aktiivsuse ja sinihape ei saa tekkida.

Populaarne

Tagasi üles