Kiudpilved ja ilmaennustamine

Kiudpilved

FOTO: Wikipedia

Ühed kevade ja suvise taeva sagedaseks ilmestajaks on kiudpilved, sest maist juulini on madalpilvisust kõige vähem, seega on kiudpilved sageli nähtaval. Nende tähtsus seisneb eeskätt ilmade ettekuulutamises, sest kiudpilved kannavad sageli endaga infot tulevase ilma kohta.

Kiudpilved on üks tavalisemaid pilveliike. Nad asuvad enamasti 710 km kõrgusel aluspinnast (maa- või veepinnast). Välimuselt on kiudpilved peaaegu alati kiulise ehitusega, kuigi mõnikord on see halvasti välja kujunenud. Värvuselt on päeval valged või helehallid, kuid õhtul ja hommikul sageli kollased, oran˛id ja punased. Kui need asuvad atmosfääris mitme kihina (duplicatus), siis on alumised neist õhtusel ajal sageli tumedad. Valgete ööde ajal näivad põhjataevas olevad kiudpilved väga tumedad või mustad, eristudes niiviisi helkivatest ööpilvedest.

Tavaliselt kiudpilved ei varjuta päikest täielikult, kuid tihedad kiudpilved (Cirrus spissatus) võivad varje põhjustada ja päikese varjutada.

Vahel tekivad halonähtused, sest kiudpilved koosnevad (alati) jääkristallidest. Nendes toimuva murdumise ja peegeldumise tõttu saab mõnikord jälgida ebapäikest ja väikese haloringi fragmente, sest pilvekiht pole ühtlane. Tekkida võivad ka haruldasemad halovormid, nagu seniidikaar või horisondiringi osad.

Kiudpilved kuuluvad sajupilvede hulka, sest tavaliselt langeb neist jääkristalle, kuid need ei jõua aluspinnani, vaid aurustuvad teekonnal (virga). Küll aga võivad kiudpilved nende all olevaid kõrgkihtpilvi külvistada ja aidata kaasa sademete tekkele.

Kiudpilved on sageli olemas ka lauspilves ilmaga, kuid siis on need osaliselt või täielikult teiste pilvekihtidega varjatud. Mõnedel kiudpilvede alamliikidel ja vormidel on suur prognostiline väärtus (Cirrus uncinus), mille kohta on ka vanarahval oma ütles: „Kui kiud- ehk vingupilved madalamale vauvad, siis hakkab peenikest seenevihma sadama.”

Tõepoolest, kiudpilvedega võib ennustada ilma. Kiudpilvede mõned erimid on ilma lühiprognoosimise seisukohast väga olulised, sest viitavad üsna usaldusväärselt lähenevale ilmamuutusele, sagedamini pilvisuse tihenemisele ja sademetele juba mitu tundi kuni üks ööpäev ette. Selle poolest on kõnekaimad konksjad kiudpilved (Cirrus uncinus), mis väga tihti viitavad algavale järgnevusele – protsessile, mis on iseloomulik näiteks tüüpilisele läänetsüklonile, mille puhul pilveliigid järgnevad üksteisele kindlas järjekorras. Sellises aktiivses tsüklonis on selgesti eristatav soe sektor, mida ida poolt piirab soe front ja lääne poolt külm front (põhjapoolkeral). Tsükloni eri piirkondi iseloomustavad aga teatud kindlad pilveliigid, mis loobki võimaluse igal tähelepanelikul pilvevaatlejal nende põhjal lähema aja ilma prognoosida.

Vanarahvaski on seda seaduspärasust tähele pannud. Rõugest on meieni jõudnud sellised ilmavanasõnad:

  • Kiudpilved valmistavad sajule. Mida pikem ettevalmistus, seda pikem tuleb sadu.
  • Kui on Noa laeva kiududes sabad, vihat, tordit, siis tuleb tuult ja harva sadu.

Kuumad suveilmad maruliste piksetega on mõneks ajaks möödanik, sest 3. juulil jõudis Eesti kohale jahe mereline õhumass, mis jääb siia pikemaks ajaks.

Eesti ilma määrab peamiselt Soome kohal olev tsüklon, mille lõunaservas on ilm tuuline ja sagedaste hoovihmadega, eriti päeval. Kuna õhumass ei ole siiski külm,  võib vähemalt kohati loota 20kraadist õhusooja ja ööselgi on valdavalt üle 10 kraadi. Vihmase ilmaga on muidugi jahedam. Uuesti võib soojemat ilma oodata pärast 10. juulit.

Populaarne

Tagasi üles