„Hooajalisus on selles äris päris suur, kõige kibedam tööaeg on detsembris, kõige lahjemad mõistagi suvekuud. Kui suvel toodame 800 kilo kuni tonn nädalas, siis detsembris on tavaline kaks ja pool tonni ning vajadusel enamgi. Kõrghooaeg kestab aprillini, kuni ilmad hakkavad paremaks minema ja inimesed vähem küpsetama,” selgitab Ritter. „Suvekuudel on kõige minevam kaup täistera-nisujahu, talve poole jällegi rukkitooted ning odrakruup. Täistera-nisujahust valmivad suurepärased kastmed, koogid, pannkoogid. Saia sellest samas nii hästi ei tee, sest jahu kerkib kliisisalduse tõttu tavajahust vähem. Mannasid ostetakse ka paremini külmemate ilmadega. Palju müüakse veel odrajahu. Huvitav tähelepanek – piirkonniti tahetakse erinevad asju. Tartumaal on näiteks suur odrajahusõprade seltskond.”
Üks väärt Kivisaare veski toode, sõre-nisujahu, vääriks Ritteri arvates enamgi ostjaid: „Seda peab oskama kasutada. Jahu on sõre nagu liiv, hästi peenikene ega kleebi, kui kihte teha, ei tõmba kastmes tükki, samas jälle ei paisu. Näiteks ostavad seda pitsarestoranid. Üks klient kasutas varem Soome sõredat jahu, aga kuna sealne vabrik oli igal aastal kuu aega kollektiivpuhkusel, otsiti meid üles. Kvaliteet ning hind sobisid ja nii nad meie kliendiks jäidki.” Suvekuudel kulub ühel suuremal pitsarestoranil sõredat nisujahu tonni jagu kuus. Ritter peabki sõredat nisujahu kokandust üle keskmise tundvate inimeste pärusmaaks, aga soovitab siiski kõigil katsetada. „Ühes kokandussaates nägin, et seda pandi tavalise jahuga pooleks, üks aitab kergitada, teine tugevdab ja annab maitset.”
Ritterite koduses majapidamises leiab oma veskis tehtust kõige rohkem kasutamist kruup ja seda igas variandis. „Suvel, peab tunnistama, kulub endalgi omatoodangut vähem. Tavaliselt saiadele ja pannkookidele, mille järele ikka vahest isu tuleb,” ei tee peremees saladust.