Hübriidhaab hoiab mulda viljakana

Eesti metsateadlased tutvumas hübriidhaava katsealadega Lõuna-Rootsis. Vasakult: Eesti maaülikooli professor Hardi Tullus, doktorant Reimo Lutter, teadur Tea Tullus ja Tartu Ülikooli vanemteadur Arvo Tullus. Foto: Lars Rytter

Eestis on palju kasutuseta jäänud põllumaad. Üheks selle maa kasutusvõimaluseks on metsaistandike rajamine. Istandikest võrsuvatest puudest saab aga biomassi, mida on energiatööstuses võimalik kasutada fossiilsete kütuste asemel. 

Näib, et sellistest istandikest saab ainult võita: peale ratsionaalse maakasutuse on see ju väga ehe viis panustada keskkonnahoidu. Rohkem puidupõhist biomassi tähendab rohkemat süsiniku sidumist ja see võib aidata leevendada kliimamuutusi, sest atmosfääri paiskub nii süsinikku vähem.

Nimelt vabaneb puitu põletades õhku sama palju süsinikku, kui puu kasvades endasse sidus või isegi vähem, sest osa süsinikku jõuab lehe- ja juurevarise kaudu mulda, kus see talletub pikemaks ajaks. Seetõttu nimetataksegi puitu süsinikuneutraalseks kütuseks, samal ajal kui fossiilseid kütuseid, mille tekkimiseks kulub miljoneid aastaid, põletades vabastatakse õhku süsinikku ainult juurde.

Viimaste aastakümnete jooksul ongi nii Eestis kui kogu Põhja-Euroopas järjest enam huvi hakatud tundma puidupõhise biomassi tootmise vastu. Eesti teadlased on selle tarbeks üle 15 aasta uurinud hübriidhaava kasvatamise võimalust endistel põllumaadel. Seni on vähem tähelepanu pööratud hübriidhaava kasvatamisega kaasnevale mõjule mullale, aga Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlaste värske uurimistöö näitab rõõmustavat infot. Nimelt on mullas pärast 15 kasvuaastat küll muutusi märgata, kuid muld on siiski säilitanud kõrge viljakuse.

Jätkusuutlik muld

Energia- ja tselluloositööstuses kasutatava biomassi lühikese raieringiga tootmise seisukohast on oluline, et puude kiire kasv aastate jooksul ei pidurduks. Selleks on aga vaja, et mulla toitainete sisaldus oleks jätkusuutlik. Teadlased võrdlesid nüüdse mullaseire tulemusi istandiku esmase mullaseire tulemustega, mis tehti pärast viit kasvuaastat ja mis peegeldasid äsja metsastatud mulla algseisu. Tartu Ülikooli rakendusökoloogia vanemteaduri Arvo Tulluse sõnul on küsimus selles, kas puud on mõnda toitainet mullast juba nii palju kulutanud, et seda enam kiireks kasvuks ei piisa.

Uuringust selgub, et hübriidhaavaistandike mulla makrotoitainete (lämmastiku, fosfori, kaaliumi) sisaldus on endiselt kõrge. Maaülikooli doktorandi Reimo Lutteri hinnangul tagab see maapealse biomassi jätkuvalt hea produktsiooni ja süsiniku sidumise võime.

Arvo Tullus lisab, et põneva tulemusena on lämmastiku sisaldus keskmisena isegi veidi suurenenud. „Seda võivad osaliselt põhjustada alustaimestikus säilinud õhulämmastikku siduvad liigid, näiteks liblikõielised taimed, aga ei saa ka välistada, et mõni haavaga sümbioosis elav bakter sellele kaasa aitab,” selgitab ta.

Samas ilmneb, et kuna puude kasvuks oluline mikroelement boor vähenes oluliselt ja vähenemine oli tugevas seoses puude kasvukiirusega, siis on vajalik täpsemalt uurida boori sidumist lehtedes ja puidus ning tema rolli puu kasvuprotsessides.

Rahu haavikuemandatele

Eelkõige annavad need uuringud Arvo Tulluse sõnade kohaselt aimu sellest, kuidas Põhja-Euroopas üldiselt väga kiirekasvuliseks ja külmakindlaks osutunud hübriidhaab meil kasvab ja kas selle kasvatamine ka majanduslikult ära tasub. „Kui otsustame põllumaa kas või ajutiselt metsastada, on hea teada, millised põllumullad on sobivamad hübriidhaava kasvatamiseks ja millised on hübriidhaava eelised teiste kiirekasvuliste lehtpuude – nagu kased ja lepad – ees,” märgib Tullus.

Uusi teadmisi saab Reimo Lutteri sõnul rakendada praktilises metsakasvatuses. „Kuna toitainete sisaldused mullas on endiselt kõrged, siis võib suurema biomassi saamiseks harvendusraiete käigus metsast ära viia muuhulgas oksadki, mis on suure toitainete sisaldusega. Lisaks puudub vajadus täiendavaks väetamiseks,” selgitab Lutter.

Lutter märgib ka, et kui hübriidhaava istandikest puidu tootmine on tulemuslik, loob see eeldused vähendamaks looduslike metsade raieid, mis omakorda tähendab, et haavikud ja nende liigirikas elanikkond saavad rahus olla. „Eesti kontekstis pole väheoluline seegi, et istandikud võivad maapiirkondadesse uusi töökohti tuua,” lisab ta.

Hübriidhaabadest lähemalt

• Hübriidhaab on hariliku ja Ameerika haava ristand, mis peab hästi vastu külmale ja patogeenidele ning kasvab kiiresti, lisaks on Põhja-Euroopas olemas selle lehtpuu pikaajaline kasvatuskogemus.

• Hübriidhaab kasvab väga kiiresti ka väetamata. Hübriidhaava suur eelis tuleb tema majandamise paindlikkusest. Soovi korral võib hübriidhaavikut kasvatada kuni 20–30aastase raieringiga ja saada peale hakkpuidu väärtuslikumat haavapaberipuitu ja haavapalki.

• Erinevalt harilikust haavast kasvatab hübriidhaab sama puidukoguse ligi kaks korda kiiremini ja mainitud vanuses ei ole veel hariliku haava puhul tavaline haavataeliku tekitatud tüvemädanikukahjustus jõudnud tüvepuidus levima hakata.

Infokasti allikad: Arvo Tullus ja artikkel „The impact of short-rotation hybrid aspen (Populus tremula L. × P. tremuloides Michx.) plantations on nutritional status of former arable soils“. Artikli autorid on Reimo Lutter, Arvo Tullus, Arno Kanal, Tea Tullus ja Hardi Tullus, artikkel ilmus käesoleval aastal mainekas metsandusteaduse ajakirjas Forest Ecology and Management.