Keefiri tarbimine kasvab Baltikumis jõudsalt

Laeva meierei direktor Andrus Mölder (paremal) ja Valio Eesti tegevjuht Maido Solovjov uues tankisaalis, mille ehitus ja sisustamine täisautomaatse kääritussüsteemiga läks maksma 3,5 miljonit eurot.

FOTO: Kristjan Teedema

Valio Eesti investeeris hiljuti 3,5 miljonit eurot oma Tartumaal asuvasse Laeva meiereisse, et kasvatada keefiri tootmist. Üllatuslikult on just see piimatoode praegu Baltimaade turul tugev tõusja, samal ajal kui näiteks jogurti müük pole viimastel aastatel suurenenud.

„Kui jogurti tarbimine on Baltimaades oma lae saavutanud ja müügimahtude kasvu pole oodata, siis keefiri tarbimise kasvu ootame kõigil turgudel,” räägib Valio Eesti tegevjuht Maido Solovjov. Seda nii oma LGG kaubamärgi all kui ka privat label’i ehk tellimustoodetena.

Müük kahekordistunud

„Jogurti osas pole me pärast Venemaa embargot suutnud tootmismahtusid taastada,” tõdeb Solovjov. Küll aga kohupiima osas, mida müüakse praegu ligikaudu 10–15 protsenti rohkem võrreldes kahe aasta taguse ajaga, mil Vene turg Eestis toodetut lahkesti vastu võttis. Juustu müügimahud on samuti taastunud. Keefiri müüki on Valiol õnnestunud aga kõigest kahe aasta jooksul kahekordistada.

Edu on toonud müügitöö, kuid eelkõige tootearendus, kinnitab Solovjov. Poodides rikkalikke piimatoodete lette silmitsedes võib tekkida tunne, et kõik on juba olemas. Kuhu veel? Kuid katsetamine ja leiutamine suurtes meiereides ei lõpe ja üha uute toodetega püütakse tarbija südant võita. „Kui sina ei tee, siis teeb keegi teine,” iseloomustab Solovjov piimatoodete turul valitsevat karmi konkurentsi.

Suurima tõusu keefiri müügis tõigi maitsestatud keefirite väljatöötamine ja turule toomine. „Tootearendus tabas märki,” märgib Solovjov rahulolevalt ja lisab, et vähemasti keefiri osas teeb ettevõte kindlasti rohkem katsetustööd kui ükski teine Baltimaade piimatöötleja.

Kreeka jogurt on samuti üks uuematest toodetest, mis võeti peale Eesti ka Lätis ja Leedus hästi vastu. Teiste toodete müügimahud püsivad stabiilsemad. Pigem tuleb kahe väga suure Leedu tööstuse ja Poolast peale pressivate piimakaupade kõrval pingutada üha rohkem nii müügi kui turunduse poolelt, et mahud säiliksid.

Peamised ekspordimaad Eesti piimatöötlejale ongi Läti ja Leedu. Värske kaubaga kaugemale ei jõuagi. Jogurt säilib pikemalt, ent kaugematel turgudel on konkurents veelgi tihedam. Eesti toodangu hoiab naabrite poelettidel kaupade tuntus ja piisavalt kõrge kvaliteet.

Tihenev konkurents

Tankisaali ehitus ja ruumi sisustamine automaatselt juhitavate kääritusnõudega kasvatas meierei tootmisvõimsust 70 miljonilt kilogrammilt 83 miljoni kilogrammini aastas. Tänavu on juurde palgatud 40 töötajat.

Investeering tankisaali on end juba õigustanud, sest nõudlus keefiri järele kasvab, ütleb Laeva meierei direktor Andrus Mölder. Lisaks hapneb mitmes tankisaali mahutis jogurt. Tasapisi mõeldakse juba lisainvesteeringute peale, sest tootmisvõimsus on kasvanud juba üsna maksimaalse lähedale.

Korralik keefir vajab küpsemiseks head juuretist ja aega. Millist juuretist ja kui palju aega, on firmasaladus, kuid küllap on Laeva meiereis see õige toorme ja tehnoloogia kooslus siiski leitud.

Konkurents piimandusturul aina kasvab. Ühelt poolt kaotati Euroopa Liidus tootmiskvoodid ja paljud riigid on asunud piimatoodangut suurendama. Teisalt valitsesid enne Vene embargot Baltimaade piimanduses õitsvad ajad. Pea kõik loomapidajad investeerisid suuri summasid tootmise suurendamiseks.

„Toorpiimast on praegu üleküllus,” sõnab Maido Solovjov ja lisab, et seetõttu ei saa praegu ka lehmapidajaile lubada, et piima hind tõusma hakkaks. Liiatigi maksavad piimandusturul konkureerivad riigid oma lehmapidajatele suuremaid toetusi.

Mõned piimatöötlejad toovad madalat hinda eelistades toorpiima ka Lätist. Valio on sellest hoidunud ja ostab piima peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eestis asuvatelt loomakasvatajatelt.

Populaarne

Tagasi üles