Majakarp kahe nädalaga paberilt vundamendile

Karksi-Nuias tegutsev osaühing Framehouse hakkas sel kuul tootma moodulmaju Rootsi pagulastele. Stockholmi poole saadetakse esimene partii teele juuni algul. Fotol ettevõtte juhatuse liige Antti Kangro (ees) ja kontoritöötaja Argo Öövel. MARKO SAARM Foto: Marko Saarm

Kõigepealt äratas Karksi-Nuias tegutsev elementmaju valmistav ettevõte tähelepanu sellega, et nad saadavad juuni lõpus esimesed moodulmajad Rootsisse pagulastele.

Majad jõuavad veel kusagile kenasse Stockholmi eeslinna. Aga moodulmajad olid osaühingule Framehouse eriprojekt, millega katsetati oma tehase ja töötajate võimekust toota lisaks elementmajadele ka mooduleid. Muidu teeb osaühing FrameHouse iga päev ikka elementmaju. Vahe ongi selles, et mitte karpi ei viida kohale, vaid elemendid – näiteks iga seina-, lae- ja põrandaelement eraldi.

Hoog sai sisse umbes aasta eest

Miks aga inimene peaks tahtma endale elementmaja, kui ajast aega on töömehed ikka kohapeal kivist või puust toorme välja ladunud ning seal hoonet kergitama asunud. FrameHouse’i juhatuse liige Antti Kangro selgitab, et lõpuks on maja ikka maja. „Vahe on selles, et elementmajal tõstetakse objektil kokku seinaelemendid, see vähendab kohapeal viibimise aega mitu korda,” lausub ta. „Kogu eeltöö tehakse aga tehases ja kõik seinad on tehtud sirgete loodis töölaudade peal ning kuivades tingimustes, mis tagab kvaliteedi ka pärast püstitamist.” Kuna püstitamine võtab aega pelgalt mõned päevad, on töö tulemus peagi näha. 

Jutust selgubki, et just töömehe hind objektil kerkibki teinekord suureks ning tehases toodetud majade puhul on nii mõnelegi meeldinud, et ehitus objektil kiiresti edeneb.

Praegu on Karksi-Nuia asulas lõppjärgus kahe elementmaja ehitus, kuid maju on nooruke ettevõte teinud ka ühe Tallinnasse ja Norrasse ning partii Soome.

Osaühinguga FrameHouse on lugu selline: õigupoolest asutati sellenimeline firma praegusele tootmispinnale Kangro juttu mööda 2007. aastal. „See oli buumiaeg ja siin alustas samanimeline ettevõte, aga olid teised omanikud. Meiega see seotud polnud.” Vahepeal seiskunud ettevõttes üritati tootmist uuesti käivitada 2010. aastal, aga majanduskriisi järelkaja tõttu jäi asi seisma. Nüüd lükkasid uued omanikud FrameHouse’ile jälle hoo sisse umbes aasta tagasi, kuid nagu Kangro rõhutab, ei olnud algsel ettevõttel tänasega FrameHouse’iga midagi ühist peale nime ja tootmispinna asukoha.

„Norrasse tegime nüüd villa,” jätkab juhatuse liige. Õigupoolest on tegu suurema majaga ning nimetus on tal pelgalt villa. Kvartali jagu üksteisega sarnaseid tüüpmaja ettevõttest valima ei pea ja elemendid projekteeritakse kliendi soovi järgi. „Igasugusest majamõttest on võimalik elementmaja teha,” lausub Kangro. Näiteks too Norra villa ongi ühest küljest ümar ja torniga. 

Kuna töömaht on kasvanud ja lisaks Norrale ka Soome ja Rootsi tellimused ees, on FrameHouse tublisti oma töötajaskonda kasvatanud. Kui esiti alustati viie töömehega, siis nüüd küündib nende hulk juba paarikümne ligi.

Niisiis jäi ettevõtte juhtkonnal vaid tõdeda, et huvi elementmajade vastu on tõesti suur. Eesti on üks suuremaid selliste eksportijaid Euroopa Liidus. Neid toodetakse põhiliselt Skandinaavia maadesse – kõige enam Norrasse ja Rootsi, aga ka Saksamaale ja Soome.

Väga suuri tellimusi FrameHouse siiski endale ei ahnitse. Pigem tahetakse olla väike ja paindlik. „Et saaks vastu tulla ka erakliendi soovidele,” ütleb Kangro.

Nii pole väga vahet, kus tehas püsti panna. Selleks sobib ideaalselt ka väikelinn. „Tuleb maal elu edendada, mitte ainult Tallinna ümbrusesse koonduda, kus on neid majatootjaid hulgaliselt koos ka,” selgitab ta. Ennast peavad nad ikkagi väiketootjaks ja ära mahutakse umbes 2000 ruutmeetrile. Töömahu kasvades on ka suurenemine päevakorras ja pooleli on töökoja laiendamine tuhande ruutmeetri võrra. „Siiski väga suureks me ei pürgi,” kinnitab ettevõtte esindaja. Eesti suuremate majatootjatega, nagu näiteks Kodumaja Karksi-Nuia tehas, konkureerida pole plaanis.

Kaks nädalat ilmastikukindla karbini

Kui elementmajast kui heast ja kiirest majavalmimismoodusest on juba piisavalt räägitud, tuleb uurida, kui palju aega kulub hetkest, mil klient tuleb tehasesse, kuni selleni, kui majakarp tema maatükil kenasti püsti seisab.

Antti Kangro märgib, et oleneb sellest, kui keerulist maja soovitakse, samuti suurusest ja vundamendist. Vundament on kliendil vaja endal teha, seda teenust ettevõte ei paku. Kui vundament on olemas ja maja projekt kinnitatud, siis läheb umbes kaks nädalat, kuni projekteerija teeb soovitud maja elementideks ja vormistab tööjoonised. Edasi valmivad tehases elemendid. Näiteks kulub sellekski kaks nädalat ja siis jääbki ainult püstitamine. „Keskmise suurusega maja ilmastikukindla karbini ehk selleni, kui seinad on püsti ja katusel tuuletõke peal, kulub aega kaks nädalat. Edasi tuleb juba katusepaigaldus,” räägib Kangro.