Helkivad ööpilved

FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Valgete ööde ajal on kehvad lood virmaliste nägemisega, kuid selle asemel võib näha üht teist imelist nähtust – helkivaid ööpilvi ehk huviliste hulgas hellitlevalt polaarmesokateks (või lihtsalt mesokateks) kutsutud sädelevaid pilvi. Eestis nähti neid sel aastal juba 30. mai öösel ja seejärel 8. ja 13. juuni öösel, st praegu ongi algamas nende imeliste pilvede hooaeg.

Helkivad ööpilved on hõbedased või elektriliselt sinakad omapärase struktuuriga kiudpilvi meenutavad pilved, millest paistavad eredamad tähed läbi. Kiudpilved on põhjataevas nende taustal väga tumedad, isegi mustad.

Helkivad ööpilved (ka hõbepilved) tekivad mesosfääri ülaosas ja mesopausis, kui temperatuur langeb väga madalale: vähemalt -120 °C, kuid vahel isegi alla -140 °C. Sellised tingimused kujunevad pooluste lähedal suvises mesosfääris, sest sinna toovad olulise osa soojusenergiast troposfääris moodustunud ja stratosfääris edasi kandunud mehaanilised lained, mille võimalused suurde kõrgusesse pääseda on märksa paremad talvel. Suvel jõuab mesosfääri vähem energiat ja see põhjustab jahtumise. Polaarmesosfääripilved on kõrgeimad Maa atmosfääris tekkivad pilved, mis asuvad keskeltläbi 80 km kõrgusel aluspinnast, kuid võivad üldiselt moodustuda kõrgusvahemikus 75–90 km.

Helkivad ööpilved said nimetuse selle järgi, et neid saab jälgida siis, kui päikeseketas on allpool horisonti (-6...-12°, teatud juhtudel kuni -18°). Need on tumeda taeva taustal hõbedased või sinakasvalged (väga harva ka kollakad, kui nad on sumestatud õhumassis silmapiiri lähedal) helendavad triibud, kogumid jms. Sina pilvi moodustavate jääkristallide väiksus, mistõttu tooni annab juba molekulaarne hajumine. Pilvede äärmise hõreduse tõttu paistavad heledamad tähed neist läbi.

Helkivate ööpilvede vaatlemiseks soodsad tingimused on laiustel, kus on valged ööd, mis tähendab, et atmosfääri alumine osa on Maa varjus, kuid kõrgemasse ossa, sealhulgas mesosfääri ülemisse ossa, jõuab otsene päikesekiirgus, mis hajub jääkristallidel ja osa valgusest peegeldub tagasi. Seetõttu ongi pilved võrdlemisi eredad ja öisel ajal hästi nähtavad. Nendel ja esimeses lõigus selgitatud põhjustel on parimad võimalused polaarmesosfääripilvi näha perioodil astronoomilise suve algusest kuni augustini (põhjapoolkeral) ja laiustel 50–65°, kus on parajalt valged ööd. Kõige paremini tulevad pilved esile umbes 60. (põhja)laiusel. Põhjapoolkeral on helkivaid ööpilvi palju nähtud, lõunapoolkeral aga vaid umbes sajal korral, kusjuures pilved on nõrgemad. Selle põhjuste selgitamisel peab arvestama tõsiasjaga, et lõunapoolkeral on vaatlemiseks soodne piirkond palju vähem asustatud kui põhjapoolkeral.

Tavalised kiudpilved näivad helkivate ööpilvede taustal mustad või väga tumedad, sest asuvad liiga madalal, et päike saaks neid valgustada, v.a eha-koidu vööndis, kus kiudpilved on lihtsalt raskesti nähtavad. Kui kiudpilved asuvad seniidis või lõunataevas, võivad need samuti olla ümbritsevast taevast heledamad ja nii on kindlasti päris palju valeteateid helkivatest ööpilvedest just sellise olukorra põhjustatud. Kui helkivad ööpilved asuvad seniidis ja lõunataevas, siis need ei ole säravalt hõbedased, vaid pigem tuhmilt sinakad. Sel juhul on neid esmapilgul raske neid kiudpilvedest eristada,  eriti kui vaatlejatel pole kuigi palju kogemusi.

Kuna helkivatel ööpilvedel on koguni erakordselt huvitav ajalugu, siis tutvustan seda ühes loos eraldi. Samuti heidame siis pilgu nende prognoosimise ja tulevikuvaatluste perspektiivile.

Kuigi juba alates 3. juunist sadas siin-seal hoovihma ja oli äikestki, jõudis kauaoodatud vihm pärale alles 11. juuniks. Kohaliku tekkega tsüklon, mis omandas mõningaid lõunatsükloni tunnuseid, tõi kohati kuni 50 mm sademeid, kõige rohkem sadas Peipsi ääres. Samas mõnes kohas, näiteks Kiilis, sadas vaid paar mm. Seega pole ikka veel kõik kohad saanud piisavalt vihmavett.

Väga jahe ilm on nüüdseks asendunud märksa suvisemaga. Soojema ilma tõi suhteliselt terav ja üsna sooja õhumassiga kõrgrõhuhari. See hoidis ilma mõned päevad kuivana, kuid nüüd on ilm taas muutumas: kõrgrõhuharja serva mööda hakkavad saabuma lõunalohud ja lõunatsüklonid. Nende täpsest trajektoorist olenevad sajuhulgad ja see, kas tuleb mõõdukalt soe suveilm või leitsakuline kuumus, kuid näib, et vähemalt kohati on oodata palju vihma ja ilm jääb mõõdukalt soojaks.

Populaarne

Tagasi üles