Uue ajastu talupidaja tõestab päikeseenergia tasuvust

Foto: Erakogu

Harjumaal asuva Laastu talu osaühingu juht Mihkel Loorits ei ole ainult hinnatud maasikakasvataja, vaid Tallinna Tehnikaülikooli doktoriõpingute käigus tekkis tal idee rajada praegu Eesti üks suurimaid päikeseelektrijaamu ning tutvustada laiemalt 21. sajandi uue talu kontseptsiooni.

Mihkel Loorits on noor mees, alles 29aastane, kuid on juba rajanud maasikatalu, töötab ülikoolis õppejõuna, lisaks on teadlane ning päikeseenergia ekspert. Viis aastat tagasi alustas ta maasikakasvatust ning juba 2013. ja 2014. aastal pärjati tema maasikad Eesti magusamateks.

Selleks jaanipäevaks valmib samas talus, hektarisuurusel maal päikeseelektrijaam koguvõimsusega 177 kW, teadaolevalt Eesti suurim.

21. sajandi uue talu kontseptsioon, mida ta tutvustab, tähendab Mihkel Looritsa sõnul, et isegi kõige kaugemas metsanurga talus saab nautida kõiki mugavusi. „Samuti võimalus toimida isemajandava haldusüksusena, olla samal ajal ümbritsetud puhtast loodusest ja tegutseda loodusega kooskõlas, kasutades esivanemate teadmisi põllumajandusest, elust ja aiandusest ning põimides neid taastuvenergia lahendustega.”

Mihkel Looritsa päikesepark lükkab ümber arvamuse, et päikeseenergia tootmine ei tasu Eestis ära. Teadlane kinnitab, et tasub küll ja eelkõige just maapiirkonna tootjal, sest maal on üldjuhul piisavalt vaba maad ning taastuvaid ressursse, nagu tuul, päike ja biomass. Linnakeskkond aga on piiratud hoonete ja inimestega ning kõige enam piirab teadmatusest tulenev umbusk.

Päikesepaneele paigaldades tehakse palju vigu

Kui päikeseenergia kohta tuuakse juba aastaid välja poolt- ja vastuargumente, siis spetsialistina oskab Mihkel Loorits tuua välja põhjuse, miks mõnikord pole päikeseenergia kasutamine ennast õigustanud: vale paigaldus, oluliste asjade arvestamata jätmine, ning peamine – kuulatud on müügimeest, aga mitte teadlasi ja eksperte. „Eestis on näiteid üksjagu: on pimesi usutud müügimeest ja liiga vähe on teadmatusest arvestatud, mida tegelikult vaja läheb. Esiteks, kas asukoht üldse sobib päikesepaneelide paigaldamiseks,” räägib Mihkel Loorits.

Alati saab ehituslikult asja kasust kahjuks pöörata, kui ei teata, mida täpselt vajatakse ja kuidas projekt lahendada. „Paigaldada võib päikesepaneele ju igale poole, aga suurima tootlikkuse saab ikkagi siis, kui arvestada kohalikke olusid ja oma tarbimise eripärasid.”

Müügimehed arvavad, et teavad kõike, aga tegelikult asi nii ei käi, et paned paneelid püsti ja toodad energiat. „Hea näide on eramajad – mikrotootja maksimumsuurus on 11 kW, kuid reaalne vajadus on hoopis midagi muud ja palju energiat jääb kasutamata. Müügimehel on aga motivatsioon müüa maksimumkogus paneele, maksimumkogus seadmeid, sest tema sissetulek sõltub sellest,” selgitab Mihkel Loorits.

Eestis saadakse päikeseenergiat põhiliselt märtsist novembrini ning maksimumtoodang suvekuudel. Probleem on aga, et suvel tarbitakse elektrit jällegi väga vähe. Siis pole mikrotootjal elektriga midagi teha ja enamik toodangust läheb võrku.

Sellises olukorras ei teenigi investeeringut lubatud ajaga tagasi, sest suurem osa toodetud elektrist müüakse võrku ja nii kaotatakse hulga raha.

„Miks? Kui müüd oma toodetud energia võrku, saad sealt ainult elektri börsihinna ja taastuvenergiatasu, aga kui ostad elektrit võrgust tagasi, pead maksma käibemaksu, taastuvenergiatasu, võrguülekande tasu, elektriaktsiisi,” loetleb Mihkel Loorits. „Komponente, mida juurde maksad, on palju rohkem, vähemalt 30 protsenti rohkem kui võrku antud elektri eest. Sedasi pikenebki investeeringu tasuvus – mitte tehnoloogia, vaid läbimõtlematult ülesehitatud süsteemi tõttu. Levibki seisukoht: ei tasu ära.”

Õigesse kohta paigaldatud ning õigesti üles ehitatud ja seadistatud jaama korral on aga võimalik kümne aastaga kogu investeering tagasi teenida, pealegi on ajakohase energiapargi eluiga juba 30+ aastat. „Ka minu pargi tootja on pakkunud välja võimsusgarantii, sest parkide võimsus langeb iga aastaga, kuna materjal vananeb tootmise käigus. Nii annab 25 aasta garantii kindluse, et paneelid tagavad lõpuni vähemalt 85 protsenti algsest võimsusest, mida tootja on lubanud.

Seadista park oma vajaduste järgi!

Eestis tehakse viga, et pannakse liiga palju paneele ega suudeta ise elektrit ära tarbida. Sel juhul võiks Mihkel Looritsa sõnul paigalduse raha eest lihtsalt rohelist elektrit võrgust osta, mitte seda ise toota. Tema sõnul satutakse aga müügimehe otsa, kes kiidab, et tal on kõige uuemad paneelid turul ja õhutab rohelist energiat tootma, jättes tähtsad arvutused tegemata või kasutades arvutustest ilustatud numbreid. „Praegu tuleb turule pidevalt uusi, kuid ennast veel mitte tõestanud ettevõtteid, kelle tehnilised teadmised süsteemi ülesehitamisest võivad olla korralikud, kuid tootmise eripärasid veel ei tunta,” lisab Mihkel Loorits.

Päikesepargi rajaja peaks arvestama stabiliseerivate võimsustega, sest inimene tahab ju ka öösel tule põlema panna. „Kui tahate toota suuremas mahus kui kodumajapidamisele, siis peaksid olema salvestumisvõimalused või alternatiivsed stabiliseerivad tootmisüksused, mida saab reguleerida päikese- või tuuleenergia hetketoodangu järgi. Kindlasti ei saa valida ainult päikest, tuult või põlevkivi, vaid süsteemid peaksid olema kombineeritud ja elektrivõrgu olemasolul võib üks stabiliseeriv võimsus olla just elektrivõrk.”

Loorits soovitab: enne kui hakkate soovima päikesepaneele, tuleks küsida tunnipõhist ülevaadet oma energiatarbimise kohta, ja kindlasti võimsuse järgi. „Siis saate võtta välja andmed, millal päike tõusis, millal loojus, millal kasutasite kõige enam elektrit ning nende andmete järgi tasuks oma päikeseenergia park üles ehitada. See on kõige lihtsam variant.”

Kui minna päikesepaneelide müüja juurde täpsete andmetega, on tal lihtsam pakkuda teile kõige mõistlikumat lahendit. Tasub kaasata ka konsultant, kes juhib kliendi tähelepanu just ohtudele ning näitajatele, millest sõltub tasuvus ja pargi eluiga. „Leida tuleks võimalikult usaldusväärne paigaldaja. Hinnata tuleks paigalduse koha sobivust varude suhtes, arvestades toodangut mõjutavaid nüansse.”

Kui paneelile langevad varjud, kui ei arvestata õiget kaldenurka, kui ei tarbita suuremat osa elektrit ära ning kui puuduvad salvestumisvõimalused ja stabiliseerivad tootmisüksused, siis ongi tegemist ebasobiva lahendiga, mis tähendab kulu, mitte kasu.

„Paigaldus peab olema optimaalne ja väikeste kadudega. Konsultant aitab välja selgitada just teile sobiva lahenduse,” ütleb Mihkel Loorits. Ta lisab, et huvilised võivad ka tema poole pöörduda – nii väikeste kui ka suurte projektide kohta on ta valmis nõu andma ja kohal käima, et midagi viltu ei läheks. Mihkel rõhutab, et Laastu talu suure päikeseelektrijaama rajamise eesmärk oli seegi, et tavainimesed, erialatudengid ja ettevõtted saaksid tulla vaatama ja õppima. „Pargi maksimaalne väljundvõimsus on 160 kW, aga suurema aastatoodangu saavutamiseks on paigaldatud 177 kW,” ütleb Mihkel Loorits. Parameetrid said Laastu talus määratud koostöös aktsiaseltsiga Elektrilevi.

Eesti suurima päikesepargi investeeringu loodab Loorits saada nulli kümne aastaga, koos halduskuludega, nagu päikesepargi korrashoid ja paneelide puhastus. „Arvatakse, et paned päikesepaneelid püsti ja naudid muretut elu, aga tegelikult tahavad needki hooldust. Sel kevadel, kui saime paneelid püsti, märkasime, et õhus lendab palju õietolmu, juba autode pealt on seda näha. Maal tolmavad ka põllud, kruusateed jne, kogu tolm jõuab paneelide peale. Kui vihma ei tule, siis paneel ise ei puhastu.”

Kogu Eesti tarbimise kataks Võrtsjärve-suurune päikesepark

Eesti kliimal on Mihkel Looritsa sõnul tähtis eelis: keskmine temperatuur on meil madalam kui troopilises kliimas. Ent see on ainult hea, sest mida madalam on temperatuur, seda kõrgem on tegelikult paneelide efektiivsus. Päikeseenergia ressurss on Eestis samuti küllaltki konstantne ning seega saab teha päikeseelektrijaamale suhteliselt täpse tasuvusarvutuse.

Päikesepaneelid, millega võiks Eestis vajaliku elektri toota, kataksid Võrtsjärve-suuruse ala. „Kui kaardistaksime Eesti optimaalsed katusepinnad, kus varje ei teki ja mis on õige kaldepinna all (selleks sobivad näiteks lagedad söötis maad), ja teeksime sinna päikesejaamad, siis üle Eesti hajutades poleks see pindala üldse suur.”

Noor peremees tunnistab, et tema enda jaam on rajatud ka sooviga näidata inimestele moodsaid parimaid võimalusi, mitte oodata tulevikutehnoloogiad, mis võivad küll tulla, aga ei pruugi tavakasutajani kunagi jõuda. „Juba praegu peaks elektrienergiat tootma taastuvatest allikatest,” usub ta.

Pikemas perspektiivis on Mihkel Looritsa eesmärk Laastu talu kontseptsiooni 21. sajandi peretalust edasi arendada ning jõuda lõpuks oma tooteni, värske kasvatatud toorme väärtustamiseni. Eesmärk on tutvustada kontseptsiooni laiemalt turismi kaudu või siis vabatahtlike vastuvõtmise abil, et kõik head mõtted ja tegemised ei jääks vaid Harjumaa Kose valla Nõrava küla Laastu tallu, vaid jõuaksid ka kaugemale maailma.

Ka teadusarendus on Mihkel Looritsale tähtis – eriti peaks see huvi pakkuma klaasiettevõtetele, sest üks suund on muuta aknad ja klaasfassaadid elektrit tootvaks. Sellest arendustegevusest maha jääda Eesti ettevõtetel ei maksa, eriti kui Eestil on olemas parimad eksperdid Tallinna Tehnikaülikooli materjaliteaduste instituudis ja Eesti Maaülikoolis.

Päikesepark sobib hästi aiandile

Aiandus on väga sobiv valdkond, kus päikeseenergiat kasutada. Kui vaja suviseid saadusi külmutada või jahutada või kui kasutatakse katmikalasid, kiletunneleid või kasvuhooneid, siis on see parim variant. Langeb ladustamishind, sest elekter tuleb soodsamalt kätte, kui vool kohapeal ära tarbida.

Taastuvenergia kasutamise kohta ei saa jagada mustvalgeid soovitusi, igale projektile peab lähenema eraldi.

Mihkel Loorits on huvilisi konsulteerinud ning käinud nende tootmisi-majapidamisi üle vaatamas, kui sinna on plaanitud paigaldada näiteks päikesepaneelid või soovitakse paigaldada tuulik. „Tihti olen pidanud tõdema, et tahe on suur, aga võime lokaalset tootmisvõimet hinnata nõrgem. Nii tehaksegi projekte, mille elektritootmisnäitajatega pärast rahul ei olda.”

Pea meeles!

Ei ole mõistlik loota sada protsenti päikeseenergia peale, aga suur osa tarvidusest võiks olla kaetud taastuvatest allikatest. Võrguühendus peaks alles jääma, sellest loobuda pole mõtet.

Kui elate väikesaarel, kus võrguühendust pole, siis on tähtis stabiliseerivate ja salvestavate võimsuste loomine. Muidu saate küll päeval elektrit, aga õhtul istute ikka pimedas.

Mihkel Loorits, TTÜ teadlane, Laastu Talu OÜ juht