Maie Niit: Otepää Lihatööstus areneb raskuste kiuste

FOTO: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Pole teada, kas legendaarne Otepää Lihatööstuse asutaja ja juht Maie Niit on just vanim tööstuse tippjuht Eestis, aga oma 77 eluaastaga üks vanematest ja edukamatest naisjuhtidest päris kindlasti. Ettevõtte edu saladuseks peab ta rahulikku arengutempot.

Tuleval aastal saab Otepää Lihatööstus 25aastaseks ja kogu selle aja on ettevõtet juhtinud üks ja seesama naine – Maie Niit. Idee selline ettevõtmine luua sündis tema peas 12. jaanuaril 1990, mäletab ta täpselt.

Maie Niit oli siis 51aastane, kui Tartust, kus töötas ennast üles lihtsast töölisest vorstitsehhi juhataja ja tootmisjuhini, Otepääle tuli. „Toona levis jutt, et linnapea Jaanus Raidal on hulluks läinud, sest tõi Tartust ühe vanamuti vorstitööstust tegema,” meenutab ta. Kangele naisele anti kätte kohaliku sovhoosi suurkarjafarm, kust tuul läbi puhus. Selle lihatööstuseks ehitamine võttis mitu aastat. Raha hankimine oli kõige suurem mure ja selleks tuli paljude kõrgete ametnike uksepakke kulutada, kusjuures sageli ei võetudki jutule. Taluliidu toonane juht Ants Aaman on üks neist, keda Niit tänutundega meenutab, sest just temalt sai ta hüva nõu.

Kui kompleks hakkas ilmet võtma, tekkis sovhoosi direktoril idee see üle võtta. Aktsiaselts selleks oli tal juba valmis tehtud. Õnneks sai Maie tollest plaanist õigel ajal teada ja avalikustas mehe kavatsuse Tartu raadios. Pärast Madis Ligi tehtud intervjuud pöördusid asjad lõpuks Niidu kasuks.

Teine võitlus, mille ta võitis, puudutab Saaremaa Lihatööstuse kavatsust kaaperdada Otepää kaubamärk. Kui Niit ei olnud nõus oma ettevõtet saarlastele maha müüma, hakati seal tootma lihatooteid nimetuse all Otepää Lihameistrid, ilmse sooviga Lõuna-Eesti turg hõivata, kuid see ei õnnestunud.

Rahulik areng rikkaks ei tee, kuid laseb elada

„Me pole võtnud suuri laene ega seadnud püüdmatuid eesmärke, oleme arenenud rahulikult. Samas oleme oma kasumist ja PRIA toetuste toel igal aastal midagi ehitanud: tootmist veidi laiendanud ja töötingimusi parandanud. Viimane suurem projekt olid teadlaste abiga valminud reoveepuhasti. Tänavu tegime vanast kaalukojast meestele töökoja, vabanenud ruumides kavandame aga tootmist laiendada,” loetleb Niit hiljutisi investeeringuid.

Toiduainetööstuse kasum on teadagi väike, kuid see, et Otepää Lihatööstus on suutnud kahjumit vältida, on omaette saavutus. Niidu sõnul polegi võimalik suuri laienemisplaane seada, sest kaader ei tule järele. „Ettevõte on nagu väike laps, kelle arengut ei saa vägisi kiirendada. Igal aastal on oma edenemised ja aastasest ühekorraga viieaastast last ei tee,” toob ta paralleeli lapse arenguga.

Maie teab, et inimesi vägisi tagant sundides tuleb konflikte, praaki, valearvestusi ja muid tagasilööke. Seetõttu on ta valinud hästi rahuliku stiili. Töötajaid on tal olnud kogu aeg 30 ringis. Masu ajal koondas ta vaid ühe inimese ja sellegi rohkem teiste hirmuks, pealegi võttis ta sama töötaja hiljem tagasi. Raskel ajal korraldati tootmine veidi ümber ja suurt käibe vähenemist ei olnud.

„Põhiline on tarbimine – ainult sellele tulebki orienteeruda. Ei ole nii, et teen uue ilusa toote, et küll nad ostavad. Ei osta nad midagi. Tuleb teha seda, mille järele on vajadus. Näiteks tahavad praegu restoranid ja muud söögikohad, et neile kõik ette-taha ära tehakse, et saaks kraami kotist otse pannile lasta,” paljastab Niit oma ärisaladuse.

Ehkki ka Otepää Lihatööstus tegeleb pidevalt tootearendusega, ei pingutata sellega üle. Kui ikka mõni vana toode hästi müüb, siis seda valikust välja ei võeta. Kõige minevamad tooted on talusink, ahjusink ja doktorivorst, mille retsept pärineb veel nõukogude ajast. Lisaks meeldivad tarbijale Otepääl valminud maksavorst, sült ja poolsuitsuvorstid, samuti Lemmiku keeduvorst. Tootevalik on pea sama lai kui Rakvere Lihakombinaadil, ainult kogused on väiksemad.

Oma trumbiks peab Niit seda, et lihatoodete maitsestamisel on kasutusel üksnes värske kraam. Sibul, küüslauk ja porgand kooritakse kohapeal, mitte ei kasutata kuivatatud toiduaineid. Teiseks toimub suitsutamine ainult lepapuudega. Sellest annavad tunnistust õuel kõrguvad puuvirnad, mis tulevad Maie poja Andruse metsast.

Lihunikku ja lihalõikajaid raske leida

Põhimureks on saanud töötajad. Ehkki Otepää lihatööstus pakub normaalseid töötingimusi ja suhteliselt head palka, mis aeg-ajalt ka tõuseb, on kohusetundlikke töötajaid ikka raske leida. Noored ei taha enam kindlal ajal tööle tulla ja kaheksa tundi järjest tööd rabada külmades ja niisketes ruumides, ilma milleta lihatööstuses kuidagi hakkama ei saa.

Kõige raskem on leida lihunikku, kes loomi tapaks. Ehkki lihuniku töö pole enam nii närvesööv kui varem, ei soovi noored seda teha. Maie poeg Andrus Niit, kes käinud Taanis lihatööstuse nippe uurimas ja nüüd vahel suurte pullide tapmisel lihunikku abistab, leiab, et jahimehe amet on palju hullem. „Kui tänapäeva lihunik uimastab looma mõne sekundiga, nii et loom ei tunne hiljem enam midagi, siis jahimees oma jahitavat looma alati ühe lasuga kätte ei saa. Teiseks toimub looma esmane töötlemine metsas ebasanitaarsetes tingimustes, lihatööstuses on aga kõik range kontrolli all,” selgitab ta.

Toidutööstusele kaadrit kutsekoolid enam ette ei valmista ja kõik vajalikud töötajad tuleb õpetada välja tööstuses kohapeal, see aga nõuab nii aega kui ka raha.

Pereliikmetele kuuluvas Otepää Lihatööstuses töötavad täna lähikondsetest veel pojanaine Maire Niit finantsdirektorina ja vennatütar Anu Tiirmaa kauba väljastajana. Lisaks lihatööstusele kuulub Niitude perele veel trahterist, hotellist ja kauplusest koosnev Edgari kompleks Otepää linnas.

Et kõik lõpuni ära rääkida, tuleks lahti seletada ka Edgari nime kasutamine. Jah, see on omal ajal pandud Edgar Savisaare järgi, sest ka Maie Niit kuulub keskerakonda. Kui algul oli Edgari nimi Otepää Lihatööstuse toodete siltidele suurelt kirjutatud, siis on see nüüd alla äärde kolinud ja kirigi on palju väiksem.

Maie Niit, CV:

Sündis 20. juunil 1938 Valgamaal

Lõpetas Õisu Toiduainetööstuse Tehnikumi lihatehnoloogina 1961. aastal

Lõpetas EPA lihatehnoloogia erialal cum laude 1967. aastal.

1974–1982 – Tartu Lihakominaadi tööline, vorstitsehhi meister ja juhataja, peatehnoloog, tootmisjuht

1982–1986 – Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut, tehnoloog

1986–1990 – EKP Tartu rajoonikomitee instruktor

Alates 1990 Otepää Lihatööstuse Edgar AS juht ja omanik

Abielus, 2 last, 4 lapselast

Hobid: mesindus, aiandus, poliitika, teater

Populaarne

Tagasi üles