Maablogi: Teraviljakasvatus kaotab tuulekaera tõttu aastas kümneid miljoneid

Tuulekaer odrapõllul. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Tuulekaer on kujunenud Eestis raskesti tõrjutavaks umbrohuks. Tõrjuma tuulekaera aga peab, kuna see võib levida kiiresti ja põhjustada teravilja seemnekasvatuses ja tarbeviljapõldudel olulist majanduslikku kahju. Aastas kaotab Eesti teraviljakasvatus tuulekaera tõttu ligikaudu 15% saagist, mille rahaline väärtus ulatub mitmekümne miljoni euroni, kirjutab  maablogis maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Vahur Mõttus.

Tuulekaer levib kiiresti ja põhjustab suurt kahju

Tuulekaer (Avena fatua L.), sh ka lõunakaer (Avena ludoviciana Dur.) ja viljatu kaer (Avena sterilis L.)  on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane metsiku kaera liik, mis levib seemnetega (sõkalterisega). Ta on kiire paljunemisvõimega, kuna üks taim võib anda kuni 250 seemet. Tuulekaera õite välisõklad on pika põlvja ohtega, mille alumine osa on spiraalselt keerdunud ja karvane, mistõttu seeme kinnitub kergesti kõikvõimalike esemete külge, et kiiresti levida.

Tuulekaera levitajateks on tuul, üleujutused, linnud, metsloomad, sõnnik, sertifitseerimata (kontrollimata) külviseeme, põllutöömasinad- ja seadmed. Kuid ohtu tuulekaera levikul kujutab ka tuulekaeraga saastunud põllumajandustoodete transportimine ilma koormakatteta.

Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) poolt läbiviidud uuringust selgub, et olenevalt tuulekaeraga saastumise astmest oli odra saagikadu tuulekaera tõttu 0,7–4,7 tonni hektari kohta ehk 15–100%. Võttes aluseks 2015. aasta septembris kehtinud söödavilja realiseerimishinna, oli saamata jäänud tulu hektari kohta 94–614 eurot. Suvinisu puhul oli saagikadu tuulekaera esinemise tõttu 1,2–4,1 tonni hektarilt ehk 26–90 protsenti. Saamata jäänud tulu oli 153–532 eurot hektarilt. Kui teraviljapõldudel oleks tehtud tuulekaeratõrjet efektiivsete herbitsiidide täisnormidega, oleks kulu olnud vahemikus 50,5–53,7 eurot hektari kohta.

2015. aasta teravilja kogutoodang oli 1,535 miljonit tonni. Tuulekaera tõttu saamata jäänud saak oli ETKI arvutuste kohaselt kokku 221 250 tonni. Odra ja nisu keskmisi kokkuostuhindasid arvestades läheb tuulekaera tõttu aastas kaotsi hinnanguliselt ligikaudu 33 miljoni euro väärtuses teravilja.

Maakasutajal on kohustus tuulekaera tõrjuda

Hetkel kehtiva regulatsiooni kohaselt peavad kõik maakasutajad teavitama tuulekaera esinemisest Põllumajandusametit ja esitama Põllumajandusametile kinnitamiseks tuulekaera tõrjekava, milles kirjeldatakse tuulekaera tõrjumiseks rakendatavaid meetmeid. Juhul kui tuulekaer on põllult tõrjutud, tuleb omakorda esitada taotlus põllumassiivi tuulekaeravabaks tunnistamiseks. Teavitamata jätmine võib tuua tootjale kaasa toetuste vähendamise.

Hirm toetuste vähendamise ees on tekitanud olukorra, kus tuulekaera esinemisest põldudel teavitatakse igaks juhuks ning tegelikke samme tuulekaera vältimiseks või tõrjumiseks ei astuta. Seepärast on Maaeluministeerium asunud kehtivat regulatsiooni muutma, et ühelt poolt vabastada maakasutaja kohustusest esitada erinevaid taotlusi ja teatisi, samas suurendada tema omavastutust tuulekaera tõrjumisel. Regulatsiooni muutmisega kaob alates 2017. aasta 1. jaanuarist seos tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika toetuste vahel ning maakasutaja kohustus Põllumajandusameti teavitamiseks tuulekaera esinemisest. Endiselt jääb aga maakasutajale kohustus rakendada tuulekaera vältimiseks vajalikke abinõusid.

Tuulekaera leviku vältimiseks vajalike tõrjemeetmete rakendamata jätmist käsitletakse tuulekaera levitamisena ja selle eest on võimalik karistada füüsilist isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühiku ja juriidilist isikut kuni 6500 euro ulatuses. Riiklikku järelevalvet tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise üle teostab Põllumajandusamet.

Parima tulemuse annab agrotehnilise ja keemilise tõrje kombineerimine

Tuulekaera tõrjes annab parima tulemuse agrotehniliste võtete ja keemilise tõrje kombineerimine. Selleks tuleb tuulekaeraga saastunud põllule külvata kultuurid, millest on tuulekaera lihtne avastada. Teravilja tuleks kasvatada viljavahelduses ja vältida suviteraviljade monokultuuri. Vahepeal on hea kasvatada talivilja (eriti rukist), sest taliviljaga koos sügisel tärganud tuulekaera kui üheaastase umbrohu tõusmed hävivad talvekülmaga. Kiirema- ja kõrgemakasvuline ning tihe taliteravili kevadel tärkava tuulekaera aga lämmatab.

Tuulekaera vältimiseks on soovitatav kasvatada põldheina, hernest, õli- ja rühvelkultuure. Põldheina esimesel kasutusaastal tärganud tuulekaer niidetakse juba enne loomist koos heinaga, järgmiseks aastaks tihenenud põldheinakamaras on aga tingimused tuulekaera tärkamiseks ebasoodsad. Haljassöödakultuurid tuleb niita enne tuulekaera seemne (sõkalterise) valmimist, rühvelkultuure tuulekaera tõusmete hävitamiseks aga vaheltharida ja äestada. Tuulekaeraga saastunud põllule kaera külvata ei tohi.

Kasutatav teraviljaseeme olgu kontrollitud ja sertifitseeritud

Külviks tuleb kasutada sertifitseeritud seemet või kasvatada oma tarbeks seemet üksnes tuulekaeravabal põllul. Teravilja seemnete hulgast on tuulekaera raske eraldada ja nii võib tuulekaeraga saastunud seemet külvates saastada üha uusi põlde. Oma tarbeks kasvatatud seemet on soovitatav kontrollida Põllumajandusuuringute Keskuse seemnekontrolli laboratooriumis.

Vähemalt kaks kuni kolm korda kasvuperioodi jooksul tuleb teha põllul tuulekaera väljakitkumist. Tuulekaerataim tuleb kitkuda välja koos võrsesõlmega (kasvama jäänud külgvõrsed moodustavad kiiresti uusi pähikuid) enne seemne varisemist, panna kotti, viia põllult ära ja hävitada. Väljakitkutud tuulekaerataimi põlluservale vedelema jätta ei tohi.

Tuulekaeraga saastunud põllul tuleks muld harida ja saak koristada viimasena ning seejärel põhjalikult puhastada kõik kasutatud põllumajandusmasinad ja -seadmed ning veovahendid. Mullaharimisriistad, kombainid, kuivatid ja sorteerid suurendavad tuulekaera leviku riski.

Tuulekaera keemiline tõrje tuleb õigesti teha

Tuulekaera keemiliseks tõrjumiseks tuleks pritsida herbitsiidiga siis, kui tuulekaer on nende suhtes kõige tundlikum –  2-lehe faasis kuni võrsumise lõpuni. Pritsimine peaks toimuma enne teravilja kõrsumise algust. Valesti tehtud keemiline tõrje nõrgendab tuulekaera, kuid ei hävita ning hiljem on seda kultuurtaimede hulgas raske märgata. Kindlasti ei tohiks pritsimisel jätta pritsimata ka põllusiile.

Tuulekaera vältida on lihtsam ja odavam kui sellega hiljem võidelda. Tuulekaera tõrjumine on tõhus, kui tõrjet tehakse kompleksselt kogu põllumajandussektoris.

Tuulekaera bioloogilised omadused:

* tugeva juurestiku tõttu ületab toitainete ja vee omastavuselt paljusid kultuurtaimi algareng on aeglasem kui teraviljal;

* kõrgekasvulisena varjab kultuurtaimi valguse eest;

* lamandub kergesti, sest kõrs on nõrk;

* üks taim võib anda kuni 250 seemet;

* seeme valmib ebaühtlaselt ja hulgaliselt seemneid variseb põllule enne teravilja valmimist ning koristamist;

* seemned järelvalmivad ka väljakitkutud taimedel;

* osa seemnetest on võimelised idanema kohe peale varisemist, osa vajavad teatud puhkeaega;

* seemned võivad püsida mullas idanemisvõimelisena kuni 10 aastat, kuid enamik seemneid idaneb 3 – 4 aasta jooksul;

* seeme võib idaneda 1 – 20 C juures, seeme võib idaneda 20 – 30 cm sügavusel mullas.