Robotmuruniiduk on moodsa aja sulane

Robot niidab muru sageli, aga lõikab korraga vaid paar millimeetrit, mis on murule kõige tervislikum. Foto: tootja

Tubli abiline koduaias ehk robotmuruniiduk on järjest populaarsem, kuna vabastab pererahva tüütust niitmiskohustusest ning hoolitseb selle eest, et muru oleks kogu aeg laitmatult korras, tehes seda veel ka ilma mürata.  

Husqvarna Eesti tegevjuhi Jaanus Vahesalu sõnul on robotmuruniiduk piltlikult öeldes nagu väike lammas, kelle saadad kevadel karjamaale ja sügisel kutsud lauta tagasi. „Peamine robotmuruniiduki eelis – muru on kogu aeg niidetud, sest see käib iga päev toimetamas,” kiidab Jaanus Vahesalu. Robot niidab muru sageli, aga lõikab korraga vaid paar millimeetrit, mis on murule kõige tervislikum. Tiheda niitmise tulemusel muutub Vahesalu selgitusel muru aina tihedamaks, kaob sammal ning mutid kolivad minema.

Homeyardi esindaja Alari Ilves räägib, et robotmuruniiduk sobib igasse aeda, milles on muru või murulaadne moodustis ning mida on mis tahes niiduvahendiga varem niidetud. Sama kindel on ka Catwees Tartu keskuse müügikonsultant Rait Prits: pole aeda, kuhu robotmuruniiduk ei sobi. „Roboti töö on raskendatud vaid siis, kui aias on palju objekte või kui on tehtud keerukas ja mitmetasandiline planeering,” sõnab ta. Näiteks kui puude või põõsaste vahe on alla ühe meetri, siis on robotil keeruline läbi pääseda.

Rait Prits rõhutab, et maapinnal ei tohi olla suuri auke, väga järske nõlvasid või palju pehmet pinnast, näiteks lahtist liiva.

Kust alustada?

Robotmuruniidukit soetades tuleb Jaanus Vahesalu sõnul kõigepealt kindlaks teha, kui suur on niidetav ala. „Masinate võimekus jaguneb selle järgi, kui suure ala see suudab ära niita.” 

Teine tähtis kriteerium on niidetava pinna paigutus ehk aia planeering. „Robot saab hakkama väga keerukate aedadega, kuid siis ei tohiks valida muruniidukit, mis on täpselt teie aia suurusega kooskõlas,” kõneleb Jaanus Vahesalu. Mõistlik on vaadata natuke võimsam masin, mis on teise tarkvaraga, liigub kiiremini ning suudab tänu sellele suurema pinna korraga ära niita. 

Piiripealse võimekusega masinat ei soovita Husqvarna Eesti tegevjuht ka seetõttu, et siis on raskem jätta näiteks nädalavahetus niitmisvabaks. Kui niidetavat pinda on tuhat ruutmeetrit ja võetakse tuhandele ruutmeetrile mõeldud robotmuruniiduk, siis see toimetab tihtilugu ka nädalavahetusel ja õhtuti, mil pererahvas tahab ise aias olemist nautida. „Tasub valida võimsam niiduk, mida saab taimeriga reguleerida, siis ootab robotmuruniiduk laadimisjaamas, millal kell kukub ja ta võib tööle asuda,” räägib Jaanus Vahesalu.

Säästab aega

Catwees Tartu keskuse müügikonsultant Rait Prits toob robotmuruniiduki peamise eelisena välja, et niiduk teeb inimese eest töö ära ning keskmiselt tuhanderuutmeetrist pinda iga nädal niites säästab see suvega keskmiselt ühe ööpäeva ehk kolm tööpäeva, mille saab veeta siis oma äranägemist mööda.

Robotmuruniiduki hea külg on niitmine ilma mürata. Nii mõneski uuselamurajajoonis on piirang, et näiteks pühapäeviti ei tohi muruniidukiga niita. Jaanus Vahesalu sõnul võib robotmuruniiduk töötada kasvõi öösiti, sest niidab müravabalt ega häiri kedagi.

Alari Ilves võtab aga paremuse ühe lausega kokku: „Muru on kogu aeg ilus, pole vaja muru väetada ega kasta ning kõigele lisaks puudub häiriv müra.”

Robotmuruniiduki puudusena märgib Rait Prits, et kui niidetaval alal kasvavad suured lehtpuud, siis sügisel saab tavalise kogujaga niidukiga ka lehed „ära riisuda”. Seda robotmuruniiduk veel teha ei suuda.

Peab hästi vastu

Saestuudio Automower konsultant Tarmo Ojamäe müüs ja paigaldas üheksa aastat tagasi esimesed Husqvarna masinad, mis olid sel ajal esimesed Eesti turul. Seetõttu ei saa ta võrrelda konkureerivaid kaubamärke. „Saan öelda, et kõik need vanad masinad on endiselt kasutusel, mõned neist on küll vahetanud omanikku, kuid pole oma eluteed veel lõpuni käinud,” nendib ta.

Kui kallis on robotmuruniiduki hooldus? Tarmo Ojamäe tegi huvitava analüüsi ja võttis hooldusajaloost välja ühe masina, mis on käinud iga-aastasel hooldusel ja millel on aja jooksul vahetatud rattalaagrid, teralaagrid ning aku. Kulu üheksa aasta peale on olnud kokku 487 eurot, seega aastane kulu koos hoolduse ja vahepealsete remontidega on keskmiselt 54 eurot. „Leian, et selline kulubaas on äärmiselt mõistlik,” sõnab ta ja lisab, et tarbitav elekter on roboti puhul marginaalne ega mõjuta kuigivõrd saadud keskmist aastakulu.

Samuti on huvitav märkida, et üheksa aastat tagasi robotmuruniiduki jaoks maasse paigaldatud kaabel on endiselt sama. „See kinnitab, et selleks ettenähtud kaabel püsib meie kliimas suurepärases konditsioonis,” on ta rahul.

Ettevaatust pole liiast

Kuna Tarmo Ojamäe on praeguseks paigaldanud üle 300 robotmuruniiduki, siis oskab ta nimetada levinumaid probleeme. „Paaril viimasel aastal on sagenenud kaablikatkestused, sest võililli juuritakse mehaaniliste juurimisvahenditega.” Juurija satub hasarti ja tal läheb meelest, et maa sees on robotmuruniiduki kaabel ning see võib viga saada.

Teine tegevus, mis lõppeb tihti katkestusega, on muruõhutus. Tarmo Ojamäe soovitab  õhutada õhutajaga, millel on vedrupiidega trummel, mitte jäigad noad. Vedrupiid annavad pea alati järele ega vea kaablit maa sees puruks. „Kui kaabel on kasvanud piisavalt sügavale maa sisse, pole see enam nii haavatav,” nendib ta. Paremad on kaablimasinaga paigaldatud kaablid, sest nende põhikontuur on kohe õigel sügavusel.

Samuti peaksid Tarmo Ojamäe sõnul olema valvsad need robotmuruniidukite omanikud, kellel on automaatsed vihmutussüsteemid. Tuleb jälgida, et vihmutusaeg ja robotniiduki niiduaeg kokku ei langeks. „Näiteks Husvarna robot ei karda vihma, mis sajab ülevalt alla, kuid alt üles paiskuv vesi on kindlasti ohuallikas,” hoiatab ta.

Sageli on Tarmo Ojamäe käest küsitud, kas mutid lõhuvad roboti kaablit. „Mul pole senini tulnud likvideerida ühtegi katkestust, mille oleks tõenäoliselt põhjustanud mutt või vesirott,” vastab ta.