Tootmis- ja turismitalude kõrval tegutseb viimastel aastatel aina enam käsitöötalusid, kutsudes eestlasi omandama esivanemate oskusi ning koguma elamusi, mida kuskilt mujalt ei saa.
Käsitöötalud on üllatusi täis
Jaanioja talu, millest kõrval asuvas loos pikemalt juttu, on vaid üks paljudest käsitöötaludest, mis Eestis tegutseb.
Kiire on just puhkuste ajal
Kui köögivilja ja puuviljakasvatajate kiirem hooaeg on kevadest sügiseni ning talvel on tegevuses vaiksem aeg, siis käsitöötaludes on kiireid hooaegu rohkem. Tegevustes, mida käsitöötalud puhkajaile pakuvad, lähtutakse tähtpäevadest, pühadest ning ka inimeste puhkusest.
Vanasti tehti küll taludes käsitööd peamiselt talvel, kui muudes töödes oli paus, kaasajal tuleb lähtuda sellest, millal inimestel on puhkus. Jaanioja käsitöötalu perenaine Janika Saar toob näiteks, et käsitööhuvilised külastavad nende talu kõige rohkem aprillist oktoobri lõpuni. “Tullakse lihtsalt vaatama meie töid ja tegemisi või tellitakse EHE-märgisega käsitöökursust “Kudumitest lapitöö- lillemantlid ja lapivammused”.”
Tartumaal Võnnu vallas asuva Jaago talu kõige kiirem tegutsemis- ja külastamisaeg on aga hoopis jõuluaeg, kui on pime, väljas saab vähem olla ning inimesi kannustab soov ise kinke teha.
Jaago talu perenaine Inga Talvis lisab, et just siis tahavad mitmesugused organisatsioonid ja ettevõtted oma töötajatele üheskoos tegemiseks midagi toredat pakkuda.
“Nii nad meid üles otsivad, sest Jaago talu pakub käsitööga elamusi, võimalust asjatundlikul ja inspireerival juhendamisel midagi oma kätega teha ja argipäevast loomingulisel moel välja astuda. Maaelu õdusus ja hea eestimaine toit kuuluvad asja juurde,“ räägib Inga Talvis.
Teine kõrgaeg on koolilõpp ja suvepuhkuste eelne periood – ehk siis just praegu. Sügisest kevadeni toimuvatel kõigile avatud saviõdagutel (põhjaeestlasele tõlkides: saviõhtud) ja Jaago sõprade ringis osalemisel Inga Talvis erilist tõusu-mõõna ei olegi täheldanud.
“Küll tuleb märkida, et sõltumata sellest, kas tegu on potipõllumeeste kahe peenra või suurtalude põldudega, sulavad maal osalejanumbrid kokku kohe, kui päike käib piisavalt kõrgelt, et muld seemnesoojaks saaks. Siis lõpetamegi tavaliselt kogukondlikul huvitegevusel hooaja. Samas satub sealt edasi meile rohkem puhkajaid ja Eestit mööda tuuritajaid,“ avaldab Inga Talvis.
Suvine tähtsündmus
Jaago talu suvine tähtsündmus on Jaago suvelaager, mis sel aastal toimub 13.-14. augustil, see on kahepäevane ettevõtmine täis erinevaid käsitöötehnikaid ja maamõnulemist.
“Teine oluline kuupäev on sel aastal avatud talude päev 24. juulil, mil Jaagol teeb uksed valla õpitubade ja hea toiduga ühepäevakohvik. Ja loomulikult ootame suve läbi külalisi omaalgatuslikesse õpitubadesse. Tavaliselt näeb see välja nõnda, et huviline võtab ühendust ning annab teada teda paeluvast tehnikast. Näiteks keraamika. Või kaisukarude valmistamine. Või vana mööbli uuendamine. Või miskite muud. Üheskoos mõtleme välja, kuis oleks kõige mõnusam kõike korraldada ning määratud kuupäev leiab huvilise meie värava tagant, enamasti koos kaasa võetud seltskonnaga,“ loetleb Inga Talvis.
Kui Jaago talu perenaiselt küsin, kes võiks käsitöötalus puhata, siis Inga Talvise sõnul tunnevad käsitöötalus end hästi need, kes armastavad ise tegemist ja käsitööd. “Viimast mitte üksnes klassikalises kudumise või heegeldamise võtmes vaid ka hoopis seikluslikemates kooslustes ja käsitöötehnikates, näiteks savi, kivi või puit.” Üles leitakse neid peaasjalikult Jaago talu blogi ja Facebooki kaudu ning sinna tasubki piiluda kõigil, kellele külaskäik huvi pakub.
Valik käsitöötalusid Eestis
Sirje Nõmme käsitöötalu – Lääne-Virumaa, Kadrina vald, Viitna
Nõgese käsitöötalu – Järvamaa, Paide vald, Mustla-Nõmme küla
Mäehansu talu – Lääne-Virumaa, Haljala vald, Varangu küla
Iisaka lambakasvatus- ja käsitöötalu – Harjumaa, Kuusalu vald, Uuri küla
Metsakolli käsitöötalu – Jõgevamaa, Pajusi vald
Ristivälja käsitöötalu – Viljandimaa, Kõo vald, Venevere küla
Uue-Auna käsitöötalu – Järvamaa, Türi vald, Poaka
Jaanioja käsitöötalu – Lääne-Virumaa, Võsu
Jaago talu – Tartumaa, Võnnu vald, Kurista