Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Eesti talumehe lemmikud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Tiit Taltsi erakogu

Tänavune Maima masinapäev näitas, et vanade põllutöömasinate ettevõtmine kogub populaarsust. Kui sel aastal tulid kokku Fordson traktorite omanikud, siis järgmisel aastal oodatakse Deeringu põllumasinaid.

Fordson on põllumehe poja, Henry Fordi looming põllumehele. Juba 1917. aastal hakati neid valmistama Ameerika Ühendriikides Detroidis.

1927 viidi tootmine üle lirimaale, Corki linna. Alates 1932. aastast toodeti Fordsone Dagenhami hiigeltehastes Londoni lähedal. Fordsoni traktor on olnud algusest peale Eesti põllumehe lemmiktraktor, mille parim tõendus oli see, et kõikidest Eestis tarvitatavatest traktoritest oli Fordsone toona ülekaalukalt kõige rohkem. Eestis müüdi näiteks 1937. aastal 201 Fordsoni. Enne II maailmasõda loeti Eestis Fordsone kokku ligi 1200, Deeringuid umbes 400 ja LanzBuldoge 100 ringis.

Truu töömasin

Laias maailmas Fordsoni kasutamisel põlluharimise kõrval erisuguste masinate käitamiseks leidlikkusest puudu ei tulnud. Selle baasil ehitati Eestis teehöövleid Ilmarine-Fordson, mujal nii roomikmasinaid, raudteetraktoreid, soomusmasinaid, tõstukeid, vintse ja lausa pöörlevatel pontoonidel lumesõidukeid, millest mõned mudelid võisid tõenäoliselt vee pealgi püsida.

Mõni sõna neist traktoritest. Ilmselt kõige vanem on Fordsoni mudel F, aastast 1922. See traktor on teadaolevalt pärit Järvamaalt Kärevere ja Oisu vahel asuvast Rulli mõisast, kus kohalik tehnikahuviline põllumees ja hobifotograaf selle Eesti Vabariigi ajal omandas, et oma põllupidamist edendada. Ilmselt saadi üsna kergesti kaubale seetõttu, et traktori mootor oli täiesti ära kulunud. Entusiastlik värske traktoriomanik leidis aga sobilikud remondimehed ja mootor tehti korda.

Keerulistel 1940. aastatel võeti traktor osaliselt lahti ja tükid jagati laiali, silme alt ära ning mööda majapidamist laiali. Sellise pooliku riistapuuga polnud midagi peale hakata ja nii see jäigi aastateks seisma. Hiljem pandi traktor uuesti kokku ja tasapisi sellega toimetati. Õnneks polnud ajad enam nii vaenulikud ja traktorit käest ära võtma ei kiputud.

Isalt pojale

Vanaperemehe ettevõtlikkus kandus poeg Alvar Hirtentreule, kes otsustas ligi neljakümneaastase puhkepausi järel oma isa Fordsoni taastada. Suureks abiks oli seejuures Aare Soolepp Põltsamaalt.

Samast vanusekategooriast on teinegi Fordsoni mudel F, aastast 1928. Selle algsest päritolust on vähem teada, kuid 1970. aasta kevadtalvel toodi see Märjamaa kandist Jaaniveskist või Kasti külast Velise ligidale. Mingil põhjusel “elulooma” sellest traktorist tookord ei saanud ja nii see seal aastaid seisis, kuni maha müüdi.

Ligi viisteist aastat hiljem sattus see vahetuskaubana mootorratta vastu allakirjutanu kätte. Praeguseks on traktor suurelt osalt tarvilike osadega komplekteeritud ja ootab taastamist.

Vanuselt järgmine Fordson, mudel N, on aastast 1930 ja ostetud mõned aastad tagasi Kuldses Börsis ilmunud kuulutuse peale Viljandimaalt Sürgaverest. Ajaloost ei ole palju teada, sest müüja oli saanud majapidamise koos kogu kraamiga päranduseks ja tema ainus mõte oli kõik maha müüa.

Õnneks sattus ostjaks olema Lembit Paal Pajusist, kel juba mitme traktori taastamise kogemused olemas. Esimesena oli töökorda saanud Deering, seejärel Universaal-2 ning HTZ-7. Siis lisandus Fordson. Ja tõsi on see, et kus aga on, sinna tuleb ikka juurde. Praeguseks on töökorda saamas veel teinegi Fordson.

Fordsonid ei kao

Enamlevinud on kolmekümnendate teises pooles toodetud traktorid. Eks seepärast, et aegapidi põllumeeste jõukus kasvas ja traktoris nähti põllutöödel tublit abimeest. Kindlasti aitas sellele arusaamale kaasa Fordson traktorite lihtne ehitus, vastupidavus ja suur jõudlus. Näiteks Fordson mudel N 1938. aastast on pärit Viljandimaalt, Viiratsi vallast, Mähma külast. Traktor osteti 2012. aastal ajalehekuulutuse järgi. Endise omaniku jutu järgi oli tema isa toonud selle 1950. aastatel kohaliku kolhoosi põllu äärest kivivarest, kus see oli seisnud mitu aastat.

Traktoril oli väntvõll pooleks ja ilmselt oligi see põhjus, miks masintraktorijaam sellest enam ei hoolinud. Traktor on restaureeritud Pärnus Raivo & Pojad töötoas novembrist 2012 kuni juulini 2013.

Restaureerimise käigus võeti traktor täielikult osadeks, kõik sõlmed ja agregaadid remonditi ning sellele mudelile mitteomased detailid asendati originaalosadega. Restaureerimise käigust on olemas fotogalerii. Praegu on puudu vaid kõvakattega teel sõitmiseks tagaratastele paigaldatavad rattavitsad.

Fordson traktorite tootmine jätkus pärast sõdagi, mudeleid järjest täiendades ja arendades. Õnneks on neid hulganisti rohkem säilinud vanal heal Inglismaal, kust õnnelike kokkusattumiste järel on nii mõnigi traktor sattunud Pärnu kanti vanaduspuhkust veetma.

Et vanakesed jälle liikumisvõimelisteks saada, tuleb mõnda vähem, mõnda rohkem kõpitseda.

Tagasi üles