Põllumehed kingivad Eestile miljon juubelileiba

FOTO: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Lääne-Virumaal Äntus rukkikuningriigi keskuses toimunud rukkikuninga päeval sõlmiti kaks olulist koostöölepet, mis peaksid aitama meie toidulauda rikastada.

Eesti põllumeeste keskliit, rukkiselts, Leibur ja Tartu Mill allkirjastasid rukkiseltsi eestvõttel saja rukkipõllu ja miljoni juubelileiva leppe, mittetulundusühingud PAIK, Arenduskoda, Partnerid ja Ida-Harju Koostöökogu aga LEADER-projekti „Põhja-Eesti kohalik toit”.

Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti ütles, et Eesti riigi sajandaks sünnipäevaks on kingitusi välja mõeldud päris palju, põllumajanduse poolelt on aga saja rukkipõllu ja miljoni juubelileiva projekt üks esimesi. Lemetti lootis, et põllumeeste juubeliprojekte tuleb kindlasti juurde.

Kantsler rääkis, et Eesti eesistumist Euroopa Liidus 2018. aastal on kindlasti kavas kasutada ka rukki populariseerimiseks. „Näiteks tutvustada meie rukkikultuuri liikmesriikide põllumajandusministritele,” sõnas ta.

Rukkikuningas Hans Kruusamägi selgitas, et saja rukkipõllu ja miljoni juubelileiva projektiga kutsutakse põllumehi üles külvama tänavu vähemalt sada rukkipõldu, et järgmisel aastal lõigatud viljast saaks Tartu Mill jahvatada jahu ning Leibur küpsetada vähemalt miljon juubelileiba.

„Eesti rahvas on kasvatanud rukist ja söönud rukkileiba aastasadade vältel. Rukis on

meie rahvusvili ja rukkilill meie rahvuslill. Oma leib laual on meie rahvale ajast aega tähendanud iseseisvust, väärikust, toimetulekut. Et hoida elus rukkikultuuri, üle põlvkondade kestnud tavasid, rukki kasvatamise, tarbimise ja aretamise traditsiooni, pärandada uutele põlvkondadele austus leiva ja leivavilja vastu, algatame Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud ülemaalise liikumise „100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eestile”,” öeldakse aktsiooni algatamise üleskutses.

Põhja-Eesti kohaliku toidu edendamise idee sündis MTÜs Arenduskoda, nüüd kaasati ka naabrid, et kaetud oleks kogu tegelik Põhja-Eesti.

Aivar Niinemägi MTÜst PAIK rääkis, et eesmärk on väärtustada kohalikku toitu, luua toitlustusettevõtete võrgustik, koolitada toitlustajaid. „Lisaks sooviksime arendada ka lasteaia- ja koolitoitu,” lausub Niinemägi.

Rukkiseltsi rukkikuninga päev toimub tavapäraselt juuni alguses. Siis saadakse seltsi rahvaga kokku, vaadatakse üle põllud, peetakse aru ja kuulatakse targemate nõuandeid.

„Täna me põllule ei lähe, rukis kasvab ka meieta,” lausus rukkikuningas Hans Kruusamägi päeva avamisel. Üks põhjus oli seegi, et koos rukkikuninga päevaga peeti MTÜ PAIK kümnendat sünnipäeva.

Kantsler Illar Lemetti lausus, et rukkiseltsi ja rukkikuninga poole tuleb vaadata suure tänutundega, sest nad on korraldanud väga palju üritusi põllumajanduse populariseerimiseks.

„Täna saab mulda mitu seemet, mille vilju saab nautida järgmisel ja ülejärgmisel aastal,” ütles Lemetti sõlmitud koostöölepete kohta. Kantsler lisas, et Eesti rukkikultuuri saab propageerida ka Rahurukki üritustel, mis peaksid suure tõenäosusega 2018. aastal Eestis toimuma.

Eesti Rukki Selts kuulutas Äntus välja tänavuse Rukkiräägu kultuuriauhinna laureaadi. Teenete eest rahvakultuuri arendamisel ja meeste tantsupeo ellukutsumise eest valiti selleks Maie Orav.

„Selliseid tunnustusi ei näe inimesed vist ka oma parimates unenägudes,” arvas õnnelik laureaat. „On nii ilus, kui Oravast saab vahetevahel Rukkirääk,” rõõmustas ta.

Rukkitee areneb

Eesti Rukki Seltsi ellu kutsutud Rukkitee on Sangaste vallavanema Kaido Tambergi sõnul üks nendest headest mõtetest, mis ei ole veel oma lõplikku kuju saanud. Rukkitee ühendab paiku, mis üksteisest geograafiliselt üpris kaugel.

„Me peame sellest „toote” kujundama,” nentis Tamberg ja lisas, et kui tahta, et rukis saaks tagasi oma kunagise aujärje, tuleb selleks kasutada moodsaid vahendeid.

Sangaste vallavanem kinnitas, et Rukkitee arendamiseks on vallas isegi töötaja palgatud, kuid seni on vallavalitsuse kogu aur läinud oma projektidele. „Tõenäoliselt avame lähiaastatel Sangaste mõisas pereturismikeskuse, mis loomulikult natuke ka rukkiga seotud,” paljastas Tamberg.

Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild rääkis, et nemad avasid mullu rukkiküüni, mis tutvustab rukkiviljeluse ajalugu Eestis. Jõgeva sordiaretusjaamas toimub sordiaretus ja rukki arendamine.

Arno Kangur Moe peenviinavabrikust rääkis, et kui vili pagarile ei sobi, siis piiritusetööstusele kõlbab see küll. Ta märkis, et 0,7 liitri viina tootmiseks kulub kilo teravilja. „Tuleb aru pidada, kas võtta Läti, Leedu, Saksamaa, Ameerika või Eesti põllumehe teravilja,” märkis Kangur.

Rukkikuningriigi „pealinna” Äntu peremees Hans Kruusamägi aga meenutas, et kui ta 2007. aastal suurima rukkikasvatajana rukkikuningaks kuulutati, võttis ta seda naljana. „Aga sellest on kujunenud tõsine missioon ning osalemine paljudel rahvusvahelistel üritustel,” kõneles rukkikuningas. Veel on ta käinud päris palju koolides lastele põllumajandusest rääkimas.

Kui 2007. aastal kasvatas Kruusamägi rukist tuhandel hektaril, siis viimastel aastatel on tal rukki all olnud 300–700 hektarit.

Rukkitee üks osa on ka Olustvere teenindus- ja maamajanduskool.

Populaarne

Tagasi üles