Valdade ühinemised võivad maakondade piire muuta

Foto: Elmo Riig / Sakala

Maavanemad jälgivad ärevusega, kuidas lõpevad ääremaa valdade ühinemisläbirääkimised. Valitsuserakondade propageeritavate maakonnasuuruste valdade sündimise asemel võib osa senistest väikevaldadest hoopis teise maakonda sattuda.

„Maakonna piir ei tohiks olla liitumisel mingi takistus,” kinnitab rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Sulev Valner. „Tugevate ja kohalike elanike jaoks loogiliste omavalitsuste kujunemine on eesmärgina olulisem kui mistahes senistest piiridest kinnihoidmine.”

Ainsana tuleb eri maakondadest liitujate puhul täiendavalt otsustada, millisesse maakonda hakkab ühinenud omavalitsus kuuluma. Seda otsustab valitsus, arvestades ühinejate soove ja piirkondlike komisjonide soovitusi.

Küsimusele, kas maavanematel on mingi võimalus maakondadeülest liitumist takistada või maakonnasiseseks suunata, vastab Valner eitavalt. „Otsest võimalust takistada maavanemal ei ole. Küll saavad nad piirkondlike komisjonide liikmetena osaleda ühinemiste läbiviimiseks arvamuste, soovituste ja hinnangute andmisel. Komisjon esitab oma soovitused riigihalduse ministrile, kes lähtub sellest valitsusele ettepaneku tegemisel,” selgitab Valner.

Valneri sõnul toimuvad tõenäoliselt maakonnapiiri ületavad ühinemisläbirääkimised näiteks Läänemaa ja Pärnumaa piiril, Põltsamaa piirkonnas ning Võru- ja Põlvamaa piiril, ent neid kohti on veel.

„Setode puhul oleks peamine argument ilmselt kultuuriline ühtekuuluvus, teistel juhtudel loogilise terviku tekkimine, arvestades muu hulgas seatud ühinemiskriteeriume. Mitmel juhul on juttu maakonna äärepiirkondadest, kus nõukogude võim muutis varasemat maakondlikku jaotust,” kõneleb Valner.

Pärnumaa suureneb

Pärnumaal asuv Koonga vald tegi 2014. aastal liitumisettepaneku oma maakonnas asuvale Varbla ning Läänemaal paiknevale Hanila ja Lihula vallale. Varbla, Hanila ja Lihula nõustusid, kuid hiljem üritati uut omavalitsust teiste Lääne- ja Pärnumaa valdade arvelt laiendada. Sellest asja ei saanud, nii nagu ka Halinga algatatud Põhja-Pärnumaa mõttest ning nüüd jätkatakse taas kaks aastat tagasi moodustunud neljases grupis.

„Maakonna küsimus oli mõnda aega oluline takistus, kuid praegu on pinge maas,” ütleb Varbla vallavanem Sivar Tõnisson. „Hanila on põhimõtteliselt nõus Pärnu maakonda kuulumisega, tänaseks on ka Lihula andnud põhimõttelise nõusoleku.”

Pärnu maakonda kuulumine on Varbla ja Koonga tingimus. „Elanike liikumissuunda arvestades käivad läänlased rohkem Pärnus kui suuremas keskuses, mitte meie Haapsalus,” selgitab Tõnisson.

Ühendvalla keskus tuleb tõenäoliselt Lihulasse. „Meil pole plaanis hakata liituvate omavalitsuste raha eest keskust üles pumpama, aga kuna Lihula on suurim, teeme vallamaja tõenäoliselt sinna. Samas pole see otsustatud, kuum kartul on lükatud lõppu,” kõneleb Tõnisson.

Tõnissoni hinnangul on kõige olulisem pigem haridus, kõik tahavad piirkondlikult koole säilitada. Ühendvalla territoorium on suur, Lihulas on gümnaasium, mujal põhikoolid.

Üks põhjustest, miks Tõstamaa nelikuga pelgab liituda, on valik, kas gümnaasium jääb Tõstamaale või Lihulasse.

„Elanikkond on siinses nurgas nagunii vähenenud, näeme, et neli omavalitsust on enam-vähem mõõdukas suurus,” räägib Tõnisson. „Suur-Pärnus ei saaks me volikogus kohtagi. Vahemaad on piisavalt suured, Varblast Lihulasse sõitmiseks kulub üle poole tunni, Pärnusse tund.”

Tõnissoni sõnul püüavad nad ühendvallas säilitada senist omavalitsuste teenuste kvaliteeti. „Kas sellest tohutut arengut tekib, näitab aeg,” lausub Tõnisson. Ühinemislepingu projektini loodab nelik jõuda suve lõpus.

Oleme kõigile ääremaa

Nõukogude ajal nii Suure-Jaani kui ka Põltsamaa rajooni kuulunud Kõo valla valik on liituda kas Põltsamaa, Suure-Jaani või Suur-Viljandimaaga. Viimasest vallavanem Tarmo Riiski hinnangul midagi välja ei tule ning tõenäolisemad ühinemissuunad on kas Põltsamaa või Suure-Jaani poole.

„Häid valikuid pole, oleme kõigi jaoks ääremaa,” arutleb Riisk. „Partei ja valitsuse tahtmise vastu pole keegi saanud, aga mis meie vallal siis viga on? 1977. aastal pandi Kõo ja Võhma kolhoos kokku ning siiani ütlevad Kõo inimesed „teie” ja Võhma omad „meie”. See on maarahva omapära.”

Kõige suurema töö on Kõo ära teinud Põltsamaaga ühinemiseks, ent kaalutakse ka Suure-Jaani ettepanekut. Riisk ei usu, et neil maakonnapiiri lubatakse muuta ja eelistab Suure-Jaani ümber tekkivat Põhja-Viljandimaad.

Vallavanema sõnul käivad Kõo inimesed küll Põltsamaal arsti juures, kuid enamasti tullakse pigem Põltsamaalt Kõo valda tööle. Vallavalitsus sõidutab elanikke nii Põltsamaale, Võhmasse kui ka Viljandisse, kõige tähtsam on aga Riiski jutu kohaselt inimeste Tartusse arsti juurde viimine.

Riisk pelgab, et Põltsamaaga ühinedes hakkab palju raha sealsete auklike teede peale kuluma. „Põhiliselt mulla peale ehitatud, sinna see raha läheb. Meil polegi õieti laene, Suure-Jaani ja Põltsamaa on rohkem võtnud,” räägib ta.

Riiski kirjelduse kohaselt on Kõo vald, kust noored lähevad ära ning alles jäävad vanad ja viletsad. Praegu jõuavad nad veel neile sotsiaaltransporti korraldada, kuid suurem keskus võib valla rahakoti tühjemaks imeda.

Värska soovib laiendatud Setomaad

„Meie esimene eelistus on laiendatud Setomaa: Vastseliina, Lasva, Orava, Veriora ja neli Setomaa valda ehk Värska, Misso, Mikitamäe ja Meremäe,” ütleb Värska vallavanem Raul Kuldre. Neist pooled (Vastseliina, Lasva, Misso ja Meremäe) kuuluvad Võru, ülejäänud Põlva maakonda.

Vastseliinast ja Lasvast tõenäoliselt ühinejaid ei saa, ka Meremäe on äraootaval seisukohal. Ilma Meremäeta aga ühist piiri ei ole, 5000 elanikku ei tule täis ja see pole ajalooline Setomaa.

„Seis on segane, aga üritame,” ütleb Kuldre. „Ühendvalla kasuks räägivad kultuuriline eripära, naabrite suhted ja väikeste valdade liit. Ei tahaks minna Räpina-, Võru- või Põlva-suguse suurema keskuse juurde.”

Kuldre jutu järgi on kõige rohkem seoseid neljal Setomaa vallal ja Oraval. Oravalt tullakse Värskasse gümnaasiumi, mittetulundusühingul Setomaa Turism on palju Orava objekte. Veriora on jällegi Oravale hea naaber.

Maakonna probleemi Kuldre väga tähtsaks ei pea, sest regionaalpoliitikas on oodata muutusi ning Võru, Valga ja Põlva võidakse siduda ühtseks riigi käepikenduseks.

„Pikemas perspektiivis hakkavad maakondade piirid hägustuma ja tekib Kagu-Eesti. Seetõttu ei karda ma olla näiteks Võrumaa koosseisus. Meremäe valla suur soov on olla Võruga seotud. Kui see on ühinemise hind, siis Värska pole takistaja,” sõnab Kuldre.

Setomaa valdade keskusena näeb Kuldre Värskat, mis on piirkonna suurim asula. See muidugi ei tähenda, et juhtimine või koolid mujalt üldse kaoksid.

„Elanikele on kohalik kool väga oluline. Meie eesmärk pole see kinni panna, vaid võib-olla kool ja lasteaed ühe juhtimise alla tuua,” selgitab Kuldre.

Kanepi – suur vald teede ristumiskohas

2421 elanikuga Põlva maakonna Kanepi vald asub 231,5 ruutkilomeetril. Alevik jääb Tartusse, Võrru, Põlvasse, Otepääle ja Antslasse suunduvate teede ristmikule. Kanepi kihelkonna moodustamisest möödus eelmisel aastal 340 aastat, vallavanem Mikk Järve sõnul on neil kõige tihedamad sidemed Võrumaal asuva Urvaste vallaga.

Aasta alguses tegi Kanepi liitumisettepaneku Urvaste, Valgjärve, Kõlleste ja Laheda vallale. Kõik peale Urvaste loobusid, Kanepi ja Urvaste elanike arv on aga vaid 3712. Nüüd on Kanepil valida Otepää või enamiku Põlvamaa valdadega liitumise vahel.

„Sõltub, kust küsid,” iseloomustab Järv elanike eelistusi. Valla ühest otsast teise on 40 kilomeetrit ja kui osale elanikest meeldib Otepää, siis teistele jälle Põlva.

Paljud vallaelanike töökohad on jällegi seotud Tartuga, kuhu jõuab poole tunniga. Põlva ja Võru on lähemal, kuid kõike sealt ei saa. Kagu-Eesti keskuseks peab Järv pigem Võrut.

Kelle kasuks kaalukauss langeb, ei soovi Järv ennustada. Tema sõnul võib ühinemislepingute ettevalmistamisel tulla igasuguseid üllatusi ja seetõttu on vara hinnanguid anda.