Seakatku leviku tõkestamiseks tuleb kõikidest surnult leitud metssigadest teavitada kohalikku veterinaarkeskust. See nõue kehtib kõigile Eesti elanikele, rõhutasid eile Saaremaal toimunud infopäeval esinenud veterinaareksperdid ja jahimehed.
Surnult leitud metssigadest tuleb teada anda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Kuigi jahimeestel on väga oluline roll seakatku leviku peatamisel ning hea koostöö jahimeestega on aidanud viimase poole aasta jooksul vältida viiruse edasikandumist uutele aladele, tuleb ka taudivabades piirkondades arvestada, et viirus võib juba kohal olla. Seepärast tuleb kõikidest surnult leitud metssigadest koheselt teada anda,“ ütles veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maarja Kristian. „See nõue ei puuduta kindlasti ainult jahimehi, vaid kõiki inimesi, kes suvel metsas liiguvad – seenelisi, marjulisi, matkajaid, aga ka maa- ja erametsaomanikke üle Eesti. See on üks väga oluline võimalus viiruse võimalikult kiireks avastamiseks ja tõrjumiseks.“
Veterinaar- ja toiduamet uurib kogu Eesti territooriumil kõik surnult leitud metssead sigade Aafrika katku suhtes. Surnult leitud metssigadelt võetakse proovid ja metssea korjused maetakse jahiseltside poolt vastavalt veterinaarkeskuse juhistele.
„Kohalike jahiseltsidega sõlmitud matmise lepingutega on kaetud üle 96 protsendi jahipiirkondadest ja jahimehed on tänaseks matnud üle 2000 surnult leitud metssea. Nakkusohtliku materjali kõrvaldamine loodusest on üks olulisemaid meetmeid, millega on võimalik viiruse levikut vähendada,“ lisas Maarja Kristian.
Metsseakorjuse leidmisel tuleb:
- Määrata leiukoht võimalikult täpselt, ise korjust puutuda ei tohi;
- Teavitada kohalikku veterinaarkeskust, kes korraldab proovivõtmise ja jahiseltside abiga korjuste matmise;
- Koju jõudes puhastada ja pesta kõik nakkusohtliku materjaliga kokkupuutunud pinnad, riided ja jalanõud – selleks piisab soojast veest ja seebist.
Nakkusohtlikud on nii surnult leitud kui kütitud potentsiaalselt viirust kandvad metssead, nende sisikonnad, nahk ja nende eritistega kokkupuutunud materjalid.