Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) on käivitunud edukalt ja enamik toetusmeetmetest on praeguseks avanenud. Põllumajanduse ja maaelu arendamiseks on toetusi makstud välja 121 miljoni euro eest, selgus eile maaeluministeeriumis toimunud arengukava seirekomisjoni istungil.
Maaelu arengukava 2014-2020 toetusi on välja makstud 121 miljoni euro eest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Eesti maaelu arengukava on käivitunud edukalt ja enamik meetmeid on tänaseks avanenud,“ ütles maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban. „Huvi maaelu arengukava meetmete vastu on olnud suur ja enamike meetmete puhul on taotlusi enam kui vahendeid. Tugev konkurents aitabki välja sõeluda elujõuliseimad projektid, mille käivitamist toetada,“ märkis ta.
Gorbani sõnul on 2016. aasta maikuu seisuga arengukava erinevate meetmete raames kiidetud heaks taotlusi 295 miljoni euro eest, millest taotlejatele on välja makstud 121 miljonit eurot. „See tähendab, et praeguseks on fondi ligi miljardi euro suurusest mahust välja makstud üle 12%,“ lisas Gorban. „Muude meetmete kõrval on käivitunud ka finantsinstrumendid, mis võimaldavad põllumehele näiteks laenusid pikaajaliste investeeringute tegemiseks. Olime esimene Euroopa Liidu liikmesriik, kes finantsinstrumentide avamiseni jõudis.“
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Uus maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.