Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)
/nginx/o/2016/06/02/5461301t1h9618.jpg)
Niipea kui naat ja võilill lehenina mullast välja pistsid, tõttasid sajad naised neid salatiks noppima, teised kasvatavad otse linnatänava ääres rõdul endale maitsetaimi ja kõikvõimalikud taimelaadad on mullustest veel suuremad. Kõik see annab märku eestlaste üha kosuvast taimehuvist: kaunistatakse koduaeda, kasvatatakse söögipoolist ja üritatakse ravimeid taimedega asendada. Võimalusi on veelgi.
Näiteks eksamite ajal jõujooki kulistavale lapsele võiks teha ergutuseks hoopis teed, kus sees kõrvenõges vähese musta mündiga. Kui aga erutus ei anna asu, võiks rahustuseks valmistada kas naistepunateed või musta mündi lahja teed.
Tavaline inimene
Kui meedia põhjal võiks arvata, et eestlased jagunevad üldjoontes kaheks: ühed ei pea ravimtaimedest midagi ja teised on padurohelised, siis juba viisteist aastat inimestele taimetarkust jaganud Metsamoor Irje Karjus ütleb, et taimemaailma tulevad avastama täiesti tavalised inimesed meie keskelt.
„Alternatiivravi huviliste ja uskujate arv kasvab iga aastaga,” tõdeb naine. „Need on tavaliselt inimesed, kes avastavad iseennast või on puutunud kokku mõne terviseprobleemiga, millele meditsiin lahendust ei leia.”
Huvi tärkab neiski, kes mäletavad oma esivanemaid taimedega tegelemas. Eestlastele pole taimeusk läbi ajaloo võõras olnud, nad usaldavad taimemaailma enam kui võõramaiseid praktikaid,” lisab Karjus. „Minu juurde laagrisse tulevad eelkõige need, kes soovivad taimedega isiklikult suhelda, saada kogemus, tunnetada taimede energiat ja leida üles oma peidus vägi.”
Taimemaailmast võib saada väga praktilist abi. Teab ju näiteks iga keskeale lähenev naine, kui raske on poe- ja apteegiletil pakutavate sadade kreemide seast leida kasvõi üks, mis tõepoolest nahka heas suunas mõjutaks. Nii tundubki uskumatu jutt, et lihtsatest taimedest võiks kortsupeletuses abi olla.
„Kui poeletil ilutsevad hinnalised kreemid uhkeldavad sellega, et sisaldavad naturaalseid komponente, siis kujutage ette, milline on veel selle salvi või lillevee mõju, mis on sada protsenti naturaalne,” kostab selle peale Karjus.
Metsamoor seletab, et kui teed ise endale ilukreemi, salvi või näovett, laed seda oma energiaga, hakkab see sinu heaks tööle juba valmistades, ammu enne naha peale kandmist.
Laagris teeb Karjus naistega salvi lõkkel linaõli ja mesilasvaha baasil. „See on kõige parem kooslus,” kinnitab ta. „Sinna sisse võib panna erinevaid taimi, kindlasti nõgest, raudrohtu ja kortslehte. Minu lemmiksalv on praegu varemerohujuure salv. See on maailma parim salv, mis teeb lausa imesid.”
Kodus saab varemerohusalvi teha nii: võta 100 grammi sea ploomirasva. Seda võib otsida näiteks turult. Sulata rasv üles, lõika kuuma rasva sisse kaks sõrmesuurust viilutatud varemerohu juurt. Lase segul seista üleöö soojas kohas. Hommikul kurna juuretükid välja, pane rasv purgiga jahedasse säilima ja vajadusel kasuta.
Antibiootikum nopi ise
Kohe algav suvi on parim aeg taimedega sõprust sobitada ja talvevaru koguda. Karjus soovitab algajail esmalt pilk peale panna angervaksale ja põdrakanepile. Mõlemad kõrged taimed on meie looduses väga levinud ja lihtsalt äratuntavad.
„Need on tugevatoimelised taimed ja õigesti kasutades võib saada neist väga tõhusat abi,” kinnitab naine. „Üks on tugev looduslik antibiootikum ja teine aitab stressist tulnud probleemide puhul.”
Karjuse sõnutsi sobib angervaks hästi sünteetiliste antibiootikumide asendajaks. See on hea palaviku leevendaja ja põletiku alandaja.
Viimasel ajal on väga popp rõdukastis tarbetaimi kasvatada, seda isegi linnatänaval. Kui tavaliselt ei soovitata autoteede äärest taimi korjata, siis rõdul taimede kasvatamise kohta arvab Karjus, et parem kasvatada kui mitte kasvatada. „Juba kasvatamine on tervendav ja laeb inimest positiivse energiaga,” kinnitab ta.
Mehed taimeusku
Kõige parem on taimedega kontakti luua otse metsikus looduses. Ühes säärases paigas Võrumaal asub ka Karjuse Veetka talu. „Inimesed, kes tulevad minu tallu, tunnevad juba kaugelt tugevat energialaengut ja sellest laetuna saavad edasi minna oma isiklikku keskkonda toimunut ja juhtunut analüüsima,” jutustab ta.
Laagreid taimehuvilistele korraldab Karjus juba üle kümne aasta ja seni on seal käinud naised, on tehtud ka lastelaagreid ning tänavu esimest korda toimub neidude laager.
Veelgi enam, nüüd on Karjusel julgust mehedki sellesse maailma pühenda ja esimest korda on tulemas laager vaid meestele.
Kõrvalseisjale tundub uskumatu, et Eesti mees võiks taimelaagrisse minna. Tegelikult polegi Karjus väga kindel, kui palju on mehi, kes tuleksid. „Aga mul on tunne, et neid on,” sõnab ta. „Küsisin oma mehelt ja tema arvas, et kuhu need loodusehuvilised mehed siis saavad mõtlema minna. Tavaliselt on sarnased üritused ju naistele korraldatud. Aga see laager on täiesti meestevõtmes ja erilise programmiga oma ala vaieldamatute spetsialistide eestvõtmisel.”
Karjus loodab, et kui mõni kõhklev mees ta kodulehelt laagri programmi ja esinejaid näeb, hajutab see kartused.
Oma laagrites õpetab Karjus huvilisi muu hulgas tegema jõujooki. Ühest jõujoogi retsepti Karjus anda ei saa, sest komponendid on tema sõnutsi igaühe jaoks individuaalsed ja sõltuvad inimese isikupärast, samuti olevat tähtis selle joogi valmistamisprotsess – see on nagu teekond iseenda tundmaõppimiseks.
Ravimid ja rohud
Loomulikult on üks suurimaid motivaatoreid taimemaailma avastamiseks võimalus enda ja oma pere tervist võimalusel arstirohtude asemel hoopis ravimtaimedega turgutada.
Üldiselt arvatakse, et kergemate tõbede korral võivad taimed aidata, aga tõsisema hädaga tuleb kanged arstirohud kiiresti appi võtta. Karjuse kogemus ütleb, et sel viisil arvajad ei ole veel aru saanud oma elu õppetundidest. „Aga igaühel oma aeg ja igal viljal oma küpsemine. Ette ei saagi rutata,” nendib ta. Oma kõnepruugis kasutame ravimi asemel sõna rohi. Siis rohi sõna otseses mõttes ongi see rohi, mis maast välja kasvab. Kui me õpime seda rohtu kasutama enese tervendamisel ja terve hoidmisel, siis elame loodusega kooskõlas.”
Selleks, et maas kasvavast rohust saaks toimiv rohi, peab seda ette valmistama. „Loodusrohtude valmistamine on omaette teadus, kuid väikest osa sellest tahaksin laagris osalejatega jagada,” räägib Karjus. „Siis võivad nad juba edaspidi ise otsustada, millist rohtu haige olles kasutavad.”
Paraku pole ka ravimtaimed imevits, mis inimese kindlasti terveks teeb. „Me võime teed juues hoolikalt organismi seestpoolt uhada ja puhastada, kuid see veel ei tähenda, et inimene terveks saab. Alles oma usuga käivitab inimene tervendava energia. Kui ta seda ei taha, siis ei aita mitte üks rohi – ei sünteetiline ega loodusrohi,” selgitab Karjus.
Beebide ja pisikeste laste puhul, aga ka stressi korral oleks raviteest parem kasutada hoopis lillevett. Karjus räägib, et on saanud oma kummeli lilleveele paljudelt lapsevanematelt tunnustavat tagasisidet. Aga näiteks kui kõht valutab sellest, et laps kooli ei taha minna, võib proovida mustasõstralehe- või puneteed.
„Laste probleemid on vanemate probleemide peegeldus,” teab taimetark ja innustab vanemaid lastele taimemaailma tutvustama. Heaks abiliseks võib olla Metsamoori ravimtaimeraamat lastele, mis on täis põnevaid tegevusi ja mänge taimedega.
Parim ilusalv
Varemerohujuure salvi tegemiseks võta 100 grammi sea ploomirasva, sulata see üles ja lõika kuuma rasva sisse kaks sõrmesuurust viilutatud varemerohu juurt. Lase segul üleöö soojas kohas seista. Hommikul kurna juuretükid välja ja pane rasv purgiga jahedasse säilima ning vajadusel kasutada.