Kui leping on alla kirjutatud, tekib kasutusvalduse saajal õigus kogu kinnistu piires majandada. Esimese asjana tellib ta omanikule ütlemata uue metsamajandamiskava, kus raiemaht on varasema kavaga võrreldes märksa suurem, ning seejärel raiet lubava metsateatise. Metsa omanik sageli ei aimagi, et tegelikkuses jääb talle metsatulust ainult murdosa. Või ei saa sinna enam midagi parata. Seejärel võetakse kõne juba järgmisele omanikule. Metsaomanike telefoninumbrite hankimisega pole probleemi, need saadakse registritest, mida on võimalik osta. Hiljaaegu helistas üks mees ka Ants Erikule.
„Võtsin aega ja jälgisin kohe huviga, mismoodi siis metsaomanike töötlemine toimub,” tunnistab Eesti Erametsaliidu juht. „Rääkisime peaaegu kakskümmend minutit. Helistaja tutvustas end viisakalt, väitis, et on metsameister ja nendel on huvi soetada kinnistu just Valga- ja Harjumaal, kus minu mets asubki. Pole midagi öelda, väga hästi oskas vesti vahele pugeda!” Kui sissejuhatav jutt sai läbi, läks helistaja juba isiklikumaks ja hakkas pärima, kuidas mets on saadud – kas see on ostetud, päritud või tagastatud. Jutt hakkas libisema sellele, kuidas maksudest kõrvale hiilida. Selle peale sai Erikul mõõt täis.
Ants Erik soovitab metsaomanikel mitte sattuda libedale teele selliste pakkumistega. „Selline tehing võib lõpuks väga kalliks maksma minna. Miks arvata, et see, kes maksudega petab, teid ei peta?”
Tulu lepingupartnerile, kulud omaniku kanda
Kasutusvalduse lepingu korral saab metsaomanik rahasumma ühekorraga ja kiiresti kätte – see ahvatlebki paljusid, tõdeb Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun. Tehing on aga riskantne. „Kasutusvaldaja lepinguga antakse üle metsamajandamiskava tellimise õigus, mis võimaldab ühepoolselt raiemahtu suurendada. Samuti on lepingus kasutusvaldaja kohustused reguleeritud palju pealiskaudsemalt, kui seda on tehtud raieõiguse võõrandamise lepingus.” Tagajärg võib olla rohkem raiutud mets, ebakvaliteetselt tehtud metsatööd ja muud probleemid. Selle kõigega, nagu ka metsa uuendamise kohustusega kaasnevad kulud jäävad kasutusvalduse lepingu korral tihtipeale metsaomaniku kanda.