Ettevaatust kasutusvalduse lepinguga!

Foto: Kristel ArukAsK, Erametsaliit

Metsamaagatehingus paneb inimene sageli mängu kogu oma vara. Seda kurvem, kui oma metsa tegelikku väärtust ja juriidilisi konkse teadmata endale kahjulik leping sõlmitakse. Eestis on praegu kümneid inimesi, kelle igapäevatöö näibki olevat metsaomanikke tüüdata ja nende seast kergeusklikke otsida.

 „Viimasel ajal on kelmid jälle väga aktiivseks muutunud,” nendib Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik. „Paljudele metsaomanikele helistatakse ja pakutakse kasutusvalduse lepingut. Tahan metsaomanikke hoiatada: kui selline pakkumine tehakse, siis on väga suur tõenäosus, et teid tahetakse petta. Ma ei näe tegelikult ühtki põhjust, miks peaks raieõiguse võõrandamisel sõlmima kasutusvalduse lepingu.”

Eesti Erametsaliidu juhatuse aseesimees Mikk Link ütleb, et tal on Läänemaa Metsaühistus praegugi kaks sellist juhtumit lahendamisel. „Ühel vanaproual, kes oli meie juurde jõudes äsja kasutusvalduse lepingu sõlminud, hakkas süda valutama, et vist sai vilets tehing tehtud – ta oli lepingu teinud 6000 euro eest. Arvutasime ühistus välja, et ainuüksi puidukoguseid arvestades oleks aus hind vähemalt 22 000 eurot.” Nüüd soovib metsaomanik lepingust taganeda, aga see pole nii lihtne. Vastaspoolel on ridamisi põhjendusi, miks seda kuidagi teha ei saavat: küll on suuri kontorikulusid tekkinud, lisaks raieõigus juba edasi müüdud … Mõni päev hiljem tuli Mikk Linki jutule juba järgmine metsaomanik sarnase murega.

Link on arvutanud, et kui sellisele lepingule tüüpiliselt tekib omanikul ka varaline kahju, olgu siis üleraie või millegi lõhkumise tagajärjel pluss veel hilisem metsa uuendamise kulu, ei jäägi metsaomanikule endale tegelikult midagi. Kogu see 6000 eurot lähekski ära!

Ants Erik kirjeldab, millel põhineb tüüpiline petuskeem. „Inimesele tehakse hinnapakkumine, mille aluseks on vana metsamajandamiskava. Vahepeal on metsaseadus muutunud ja paljud varasemad majandamispiirangud enam ei kehti. Ka mets on kasvanud ja sellel on hoopis suurem väärtus suurenenud raiemahu ja puidutihude arvelt.”

Kui leping on alla kirjutatud, tekib kasutusvalduse saajal õigus kogu kinnistu piires majandada. Esimese asjana tellib ta omanikule ütlemata uue metsamajandamiskava, kus raiemaht on varasema kavaga võrreldes märksa suurem, ning seejärel raiet lubava metsateatise. Metsa omanik sageli ei aimagi, et tegelikkuses jääb talle metsatulust ainult murdosa. Või ei saa sinna enam midagi parata. Seejärel võetakse kõne juba järgmisele omanikule. Metsaomanike telefoninumbrite hankimisega pole probleemi, need saadakse registritest, mida on võimalik osta. Hiljaaegu helistas üks mees ka Ants Erikule.

„Võtsin aega ja jälgisin kohe huviga, mismoodi siis metsaomanike töötlemine toimub,” tunnistab Eesti Erametsaliidu juht. „Rääkisime peaaegu kakskümmend minutit. Helistaja tutvustas end viisakalt, väitis, et on metsameister ja nendel on huvi soetada kinnistu just Valga- ja Harjumaal, kus minu mets asubki. Pole midagi öelda, väga hästi oskas vesti vahele pugeda!” Kui sissejuhatav jutt sai läbi, läks helistaja juba isiklikumaks ja hakkas pärima, kuidas mets on saadud – kas see on ostetud, päritud või tagastatud. Jutt hakkas libisema sellele, kuidas maksudest kõrvale hiilida. Selle peale sai Erikul mõõt täis.

Ants Erik soovitab metsaomanikel mitte sattuda libedale teele selliste pakkumistega. „Selline tehing võib lõpuks väga kalliks maksma minna. Miks arvata, et see, kes maksudega petab, teid ei peta?”

Tulu lepingupartnerile, kulud omaniku kanda

Kasutusvalduse lepingu korral saab metsaomanik rahasumma ühekorraga ja kiiresti kätte – see ahvatlebki paljusid, tõdeb Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun. Tehing on aga riskantne. „Kasutusvaldaja lepinguga antakse üle metsamajandamiskava tellimise õigus, mis võimaldab ühepoolselt raiemahtu suurendada. Samuti on lepingus kasutusvaldaja kohustused reguleeritud palju pealiskaudsemalt, kui seda on tehtud raieõiguse võõrandamise lepingus.” Tagajärg võib olla rohkem raiutud mets, ebakvaliteetselt tehtud metsatööd ja muud probleemid. Selle kõigega, nagu ka metsa uuendamise kohustusega kaasnevad kulud jäävad kasutusvalduse lepingu korral tihtipeale metsaomaniku kanda.

Jaanus Aun soovitab kasutusvalduse lepingus selgelt määrata, kelle hooleks jääb lõhutud pinnase, kraavide ja piirimärkide taastamine, ning määrata leppetrahvi suurus. Kui aga omaniku tegelik soov pole mitte kõigi metsakasvatustööde üleandmine, vaid raieõiguse võõrandamine, siis tulekski sõlmida vastav leping. Kõik dokumentide näidised on vabalt saadaval erametsaportaalis eramets.ee.

Erametsakeskus, Eesti Erametsaliit ja Keskühistu Eramets saatsid Notarite Kojale ühise pöördumise, kus tõid välja kasutusvalduse lepinguga kaasnevad ohud metsaomaniku jaoks, sealt saadeti pöördumine omakorda kõigile notaritele. Metsaomanikud võivad teadmatusest sattuda kavalate manipulaatorite saagiks, kuid notar saab olla omamoodi väravavalvur, kes ebaõiglased tehingud peatab. Kuuldavasti on mitmed notarid kasutusvalduse lepingute puhul seda ka teinud. Siinkohal notaritele palve võtta kahtlaste tehingute korral ühendust mõne metsaühistu või erametsaliiduga.

Kuidas oma metsavara väärtust teada saada?

Metsal kilohinda küll ei ole, aga õiglase tehinguni aitab jõuda see, kui võtta ostjatelt mitu pakkumist ja neid kriitiliselt võrrelda. Selle töö peab omanik igal juhul ise ära tegema, et jõuda ausa tulemuseni.

Mõnikord arvab metsaomanik, et kui saab mitu telefonikõnet ja võtab nende seast vastu kõige parema hinnaga pakkumise, siis ongi pügadasaamise risk maandatud. Ants Erik lükkab selle arvamuse ümber. „Metsaomanik ei aima, et paljud sellised „konkureerivad” pakkumised tulevad tegelikult ühe ja sama laua tagant,” põhjendab ta. „Esimene helistaja pakub näiteks ühe firma nime alt tehingut viis korda kinnistu õigest hinnast odavamalt, teine neli korda ja lõpuks võtabki metsaomanik rõõmsalt vastu pakkumise, mis ikkagi jääb kolm korda kinnistu õigele hinnale alla.”

„Metsa tegelik rahas mõõdetav väärtus ei võrdu ainult raiutud puidutihumeetri väärtusega. Hinda mõjutavad ka näiteks asukoht, tootlikkus, jahinduse ja korilusega seonduv ja omanikuks olemine,” juhib Ants Erik tähelepanu. „Seda kõike arvesse võttes on parimat hinda valmis pakkuma võib-olla mõni kohalik metsandusettevõte või naaberkinnistu omanik. Kontaktandmeid leida ei ole väga keeruline – need on kindlasti olemas näiteks vallavalitsuse maakorraldajal, aga ka metsaühistul.”

Pakkumiste võrdlemisel ja juriidiliste konksude lahtiharutamisel tasubki abi küsida just kohalikust metsaühistust. „Ühistu ongi loodud metsaomanike abistamiseks. Sealt saab asjatundlikku nõu kas päris tasuta või sümboolse hinna eest,” lisab Ants Erik.

Mis on kasutusvaldus?

Jaanus Aun, SA Erametsakeskus juhatuse liige:

Kasutusvalduse puhul on tegemist kinnisasja asjaõigusliku koormamisega, mille tulemusena on isik, kelle kasuks on kasutusvaldus seatud, õigustatud asja kasutama ja omandama selle vilju. Lihtsamalt öeldes: kasutusvaldajal on õigus teha metsamaal raiet ja saada endale raiega tekkinud metsamaterjal. Kasutusvaldus sarnaneb väga rendilepingule – üks isik kasutab asja ja maksab selle eest. See lepitakse tavaliselt kokku kindla, fikseeritud suurusena.

Kuna tegemist on asjaõigusliku koormamisega, siis kantakse kasutusvaldus kinnistusraamatusse. See tähendab, et kasutusvalduse olemasolu on nähtav ka kõigile kolmandatele isikutele ning näiteks kinnistu müügi korral jääb kasutusvaldus kehtima ka maa uue omaniku suhtes. Lepingus fikseeritakse ka kasutusvalduse lepingu kehtivuse tähtaeg.

Kasutusvalduse leping tuleb sõlmida notariaalselt. Kasutusvaldajal on raie tegemise õigus ja õigus ühepoolselt tellida kinnistule metsamajandamiskava ning esitada Keskkonnaametile raie tegemiseks metsateatis. Maaomanik selles protsessis enam ei osale, kuna on kasutusvalduse lepinguga teisele poolele enda õigused ära andnud. Nii võib kasutusvaldaja ühepoolselt raiemahu suurust muuta.