Marana taimlas kasvab pool RMK metsadesse istutatavatest taimedest

FOTO: Toomas Šalda

Paljud tunnevad Pärnumaal Kilingi-Nõmme külje all Marana külas asuvat taimlat veel aktsiaseltsina Eesti Metsataim ja teeäärne siltki pole veel välja vahetatud, kuid tegelikult on sellise nimega firma likvideerimisel. 2002. aastal Eesti-Soome ühisettevõttena loodud Eesti Metsataim on alates eelmise aasta algusest sada protsenti RMK omandis.

RMK taimla- ja seemnemajandusosakonna taimekasvatusjuht Tõnu Reim, kelle kanda on ühtlasi Eesti Metsataime likvideerija kohustused, kinnitab, et selline oli asjade loomulik areng ja soomlastega tehakse jätkuvalt tihedat koostööd. „2002, kui Eesti Metsataim asutati, leidsime, et tuleb luua igati tänapäevane taimla, mis hakkaks kohe võimalikult palju potitaimi tootma. Et midagi mitte päris otsast peale leiutama hakata, otsisime investorit, kellel tarvilikud teadmised-kogemused juba olemas. Läbirääkimisi pidasime ka näiteks taanlastega, aga lõpuks lõime käed soomlastega, kellega Eesti riigimetsameestel on läbi aegade suurepärane kontakt olnud. Nii ühinesimegi Soome riigimetsa majandaja Metsähallituse tütarfirma Forelia OY-ga. Eelmise aasta alguses osteti soomlastelt neile kuulunud 30,1 protsenti Eesti Metsataime aktsiatest välja. See oli igati loogiline samm, sest Soomes tekkis taimede ületootmine ja vajadust Eestist taimi osta polnud.” 1. jaanuarist 2016 läks Marana taimla majandustegevus üldse RMK alla ja eelmise oktoobri lõpus alustati Eesti Metsataime likvideerimist, mis lähikuudel lõpule jõuab. „RMK-l oli rida oma taimlaid ja siis lisaks pakk Eesti Metsataime aktsiaid, millel polnud mõtet,” selgitab Tõnu Reim. „See on tavapärane struktuuri ja töökorralduse korrastamine.”

Ent Marana taimla ajakohastamisel oli soomlastest väga suur abi. „Väetamine, taime jälgimine ja kaitsmine külma eest, oskus panna potitaim uskuma, et aeg jookseb kaks korda kiiremini kui tegelikult, seda õppisime paljuski nendelt: paneme taime kevadel hästi vara kasvama, teeme kasvuhoonetes külvid, kütame mõnda aega, teeme suvel pimendust, nii et taim kasvab bioloogilises mõttes ühe aastaga kaks aastat jms.”

Täna ongi Marana taimla konkurentsitult Eesti suurim metsataimede ettekasvataja. Eesti metsataimede (mänd, kuusk, kask) vajadus on Reimi sõnul umbes 30 miljonit taime aastas. Maranast läheb igal aastal välja kümme miljonit valmis potitaime. Lisaks kolm miljonit nii-öelda pooltoodangut ehk pott-pluss-põld-taime: taim kasvab Marana kasvuhoones neli kuud väikese poti sees ja seejärel istutatakse mõne teise RMK taimla põllule veel aastaks kosuma. RMK-l on taimlad peale Marana veel Tartus, Räpinas, Reius, Purilas, Kullengal, Rullis ja Iisakus. Marana taimla tootmismaht taimede arvu järgi on umbes pool RMK taimede kasvatamise mahust. Nii et kõigisse Eesti metsadesse istutatavatest taimedest kasvab siin umbes kolmandik ja RMK-d silmas pidades pool taimedest. „Siin toodame sisuliselt ainult RMK-le, mille metsakasvatajad tahavad saada mändi ainult potitaimena ja nii toodame aastas üle kaheksa miljoni männipotitaime. Lisaks kuni kaks miljonit ümberistutatavat kuusetaime, mida kasvatame kaks aastat. Viimastel aastatel oleme hakanud tegelema ka kasega, aastane maht on seni olnud 100 000 kuni 200 000 kasepotitaime. Lähiajal tahame proovida pott-pluss-põld-kaske.”

Taimla töökorralduses on paratamatu hooajalisus, kirjeldab Reim: „Umbes 15. märtsil algab esimene külviperiood, mis kestab aprilli lõpuni. Külvame kümnesse kasvuhoonesse, millest igaüks on 1600 ruutmeetrit suur. Nendes kasvavad taimed kuni mai teise pooleni, seejärel kolime need kasvatusväljakutele. Samal ajal algab teine külv kasvuhoonetes. Praegu on kõige kiirem aeg möödas, alustame teise külviga ja varsti läheb kase pikeerimiseks. Suvel on hästi suur töö hooldus ja rohimine, sest kemikaale siin sisuliselt ei kasutata. Juuli lõpupoole hakkab pott-pluss-põld-taime sorteerimine ja väljasaatmine RMK teistele taimlatele. See kestab septembri keskele välja. Siis algab valmis männitaimede pakendamine. Novembris hakkame pakendama oma külmhoonesse, mis mahutab 4,3 miljonit taime. Veel tegeleme kaheaastaste kuuse- ja kasetaimedega, nii et tööd jagub. Vähem tööd on meil jaanuari keskelt märtsi keskpaigani. Aasta ringi ongi meil ametis kümme töötajat, märtsi keskel võtame mõned inimesed juurde külvi tegema ja aprilli alguses kasvab kollektiiv kolmekümnele. Aastast aastasse saavad siin tööd enam-vähem samad inimesed lähikonnast, kel juba vajalikud oskused olemas. Hea meel on, et hiljuti saime korda kontori- ja olmeruumid. Palgatase on siin Eestis nii nagu on, aga töötaja peab tundma, et teda hinnatakse.”

Sarnaselt viljakasvatusega on suured riskid ka taimekasvatuses. „Kui soomlased veel omanikud olid, tahtsime taimed ära kindlustada, aga sellest ei saanud asja, sest kindlustusfirmad pakkusid metsaga sama mudelit – suurim risk tulekahju ja metsavargus. Mida meil siin taimlas põleda või nii väga varastada on? Mõistlikum oleks kindlustada nagu viljapõldu: ohud on metsloomad, haigused, ilmastik. Lõpuks ei tehtudki pakkumisi, sest riske peeti liiga suurteks. Haigused ja külmakahjustused võivad meil asjaolude ebasoodsa kokkulangemise korral väga suurt kahju tekitada. Osalt just eesmärgiga riske hajutada tegi RMK Tartusse Maranaga võrreldes poole väiksema, aga siiski suure taimla. Maranal on suhteliselt hästi läinud, eriti viimastel aastatel, kuigi soojad talved on haigusetekitajatele soodsad. Meie jaoks on parim külm lumega talv. Suvel on jälle hea, kui on kuivem, vett saame taimedele anda niipalju kui kulub. Aga liigne vihm uhub toitained pottidest välja ja siis peab väetist kastmisveega juurde andma. Võib tunduda kummaline, aga nii on: kui palju sajab, siis meie ikka kastame.”

Müügitöö ei ole taimla ülesanne. Kuna Marana taimla on nüüd RMK osa, siis antakse toodang lihtsalt teisele RMK üksusele üle. 2020. aastani on maht kokku lepitud ja toodetakse nii palju, kui suudetakse. Kui RMK vajadus on rahuldatud, siis võib müüa ka erametsadesse või välismaale. Ülejääk võib tekkida põhjusel, et kasvatatakse mõningase varuga ja heal aastal saab asja enamikust külvist, kuid seda ei saa planeerida. „Eksport on tegelikult rahaliselt kasulik ja annab kindlust, et pakume kvaliteetset kaupa. Erametsadega on nii, et nõudlus ületab pakkumise. Erametsa omanike teadlikkus kasvab ning istutajaid on üha enam. Olen kuulnud, et taimi tuuakse ka Lätist ja Leedust. Kahju, et tubli metsaomanik tahab istutada, aga Eestist on tal raske taimi saada. Erataimlad ei suuda kogu nõudlust katta,” kahetseb Reim.

Populaarne

Tagasi üles