Kaluritega lepiti kokku võrgu silmasuuruse alandamises

Keskkonnaministeeriumis selgitati olukorda, mis on tekkinud kalavõrkude mõõtevahendi kasutamise tõttu. Pildil Marko Pomerants, Raio Piiroja, Erik Parts. Foto: Jaanus Lensment / Postimees

Keskkonnaminister Marko Pomerants kohtus eile Liivi lahe kalanduskogu, Keskkonnainspektsiooni ja TÜ Mereinstituudi esindajate, et leida lahendus Pärnumaal tekkinud kalavõrkude silmasuuruse probleemile. Lepiti kokku, et võimalik on alandada silmasuurust, tõhustades samal ajal koha kaitsemeetmeid ehk tõstes koha alamõõtu.

Marko Pomerants selgitas, et tänu sellele olukorrale teame, et mitte kõik Pärnumaa Kotinina-Tahkunina joonest põhjapool olevad püünised ei vastanud nõuetele, kontrolliti neid siis kas vanamoodi kiiluga või uut elektroonilist aparaati  kasutades. Kontrollitud püüniste silmasuurused olid keskmiselt vahemikus 3-6 millimeetrit ettenähtust väiksemad.

„Samal ajal on kaluritel suured investeeringud tehtud ning miks just täpselt sellised töövahendid osteti, on keeruline ja ka mõttetu uurida. Jõudsime järeldusele, et ühelt poolt on kalurite majandushuvid  kaitstud ja teisalt Liivi lahe kalavaru  hoitud,  kui alandame seal piirkonnas lubatud silmasuurust 56 millimeetrini. Kalavarude kaitse on hästi tagatud, kui  vastukaaluks tõstame koha alammõõtu  juba sel aastal ühe sentimeetri võrra jõudes aastaks 2018 46 sentimeetrini. Ehk siis 4mm vs 2 cm,“ rääkis keskkonnaminister.

Pomerants lisas, kui uus kalapüügieeskiri on muudetud, saab Keskkonnainspektsioon jätkata Omega elektroonilise mõõtjaga mõrdade kontrolli nagu senini -  ainult selle vahega, et keegi ei tohiks enam üllatuda.  „Uue eeskirja kehtestamiseni mõõtmiste alast järelevalvet Pärnu lahes läbi ei viida,“ täpsustas Pomerants.

Keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov ütles, et inspektsioon ootab kalapüügieeskirja muutmist. „Selleks et püügivahendite silmasuurusega edaspidisi arusaamatusi vältida, oleme valmis kevadel enne püügihooaja algust kalurite püünised üle mõõtma. Samuti võime teha kaluritele koolitusi, kus selgitame võrgusilma suuruse arvutamist ja mõõtmismetoodikat,“ ütles Keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov.

Konkreetne ettepanek, mille keskkonnaminister läbi kalapüügieeskirja eelnõu lähiajal esitab sisaldab mõrra  lina silmasuuruse muudatust, milleks on  avavee ja ääremõrdadel 24 mm mõrrapäras ja 56 mm muudes osades. Pärast koha püügikeelu lõppu (15. juuli) kehtestatakse koha alammõõt 45 cm. Koha alammõõtu tõstetakse kuniks 2018. aastal on saavutatud eesmärk ehk 46 cm aastaringselt. Kuni selle ajani kehtib ülemineku periood talvel jääalusel võrgupüügil, mil jääb kaheks talveks kehtima alammõõt 44 cm. Selle muudatuste paketi peab ametlikult heaks kiitma ka Liivi lahe kalanduskogu.

Pärnu lahel Kotinina-Tahkunina joonest põhja pool, kus kehtib muude piirkondadega võrreldes erinev püügirežiim, kasutatakse kalapüügiks nn selektiivseid mõrdu. Selektiivse mõrraga püüdes saab vältida teatud liigi, suuruse ja/või vanuserühma kalade püünisesse sattumist. Suurem selektiivsus ehk suurem silmasuurus (mõrra päras vähemalt 24 mm ja muudes osades 60 mm) võimaldab noorjärkudel teatud püünise osadest (juhtaed, kariaed) takistamatult läbi ujuda.

Piirangu eesmärk on kaitsta koha ja ahvena noorjärke püünistes vigastamise ja hukkumise eest aladel, kus neid on kõige rohkem. See tähendab, et väljaspool nimetatud ala tohib praeguste mõrdadega püüda.         

Elektroonilise mõõteseadme kasutamise kohustus tuleneb 2008. a rakendunud Euroopa Komisjoni määrusest, mille kohaselt tuleb kõikides Euroopa Liidu vetes püügivahendite silmasuurust elektrooniliselt mõõta. Mujal võib endiselt kasutada mõõtmiseks kiilu ning seda ka tehakse.

Kiiluga ning elektroonilise mõõtevahendiga mõõtmise erinevus seisneb selles, et kiiluga mõõtes võib tulemus olla subjektiivne, kasutatakse käe jõudu, st kui kiiluots tugevama jõuga läbi silma suruda, võibki saada soovitud tulemuse ehk ettenähtud 60 mm. Elektroonilise mõõtjaga mõõtmisel kasutatakse alati ühesugust jõudu tugevusega 10 njuutonit. Teadlaste ja inspektorite katsemõõtmised, kus võrreldi kiilu ja 10 N elektroonilise mõõtevahendi tulemust, erinevusi kahe seadme vahel ei tuvastatud.

Võrgusilmade suuruse kontroll Liivi lahel on Keskkonnainspektsioonil tänavu suurema tähelepanu all.

KALAVARUDE SEIS LIIVI LAHES

• Liivi laht on Eesti rannakalanduse jaoks kõige olulisem piirkond – seal on suurim arv kalureid ja saadakse suurimaid saake.

• Katse- ja töönduspüükide analüüsi põhjal on Pärnu lahe oluliste töönduskalade koha- ja vimmavaru olukord kehvavõitu ja saagis on hulgaliselt alamõõdulisi või äsja suguküpseks saanud isendeid.

• Ahvenavaru seis on praegu hea, ent muret teeb samuti alamõõdulise kala osakaal töönduspüükides, varu intensiivne kasutamine ning alamõõdulise kala hukkumine mõrrapüügi käigus.

• TÜ Mereinstituudi teadlaste hinnangul on Pärnu lahe kohavaru siiani majandatud äärmiselt ebaratsionaalselt, st välja püütakse ka kalu, kes pole mitte kunagi kudenud ehk oma panust varu jätkamiseks andnud.

• Teadlaste soovituste kohaselt tuleb olukorra parandamiseks tõhustada kontrolli püügipiirangute (eriti alamõõdulise kala püügi) üle, et lõppeks alamõõdulise kala püük ja turustamine.

PÜÜGIPIIRANGUD

• Pärnu lahel Kotinina-Tahkunina joonest põhjapool kehtib muude piirkondadega võrreldes erinev püügirežiim ning seal kasutatakse kalapüügiks nn selektiivseid mõrdu.

• Avavee mõrdadele hakkas kehtima selektiivsuse nõue 2006. a., selektiivsus tuleb tagada peale 5. maid. Enne 5. maid võib kasutada väiksema silmasuurusega mõrdu.

• Ääremõrdadele hakkas selektiivsuse nõue kehtima 2016. a, selektiivsus tuleb tagada 10. maist kuni 15. aug-ni. Enne 5. maid võib kasutada väiksema silmasuurusega mõrdu.

• Selektiivse mõrraga püüdes saab vältida teatud liigi, suuruse ja/või vanuserühma kalade püünisesse sattumist. Suurem selektiivsus ehk suurem silmasuurus (mõrra päras vähemalt 24 mm ja muudes osades 60 mm) võimaldab noorjärkudel teatud püünise osadest (juhtaed, kariaed) takistamatult läbi ujuda.

• Piirangu eesmärk on kaitsta koha ja ahvena noorjärke püünistes vigastamise ja hukkumise eest aladel, kus neid on kõige rohkem.

• Väljaspool nimetatud ala tohib püüda mõrraga, mille juht- ja kariaias on väiksem silmasuurus kui 60 mm.

KONTROLL LIIVI LAHEL

• Keskkonnainspektsioon on varasematel aastatel keskendunud eelkõige Peipsi järvel toimuva kalapüügi kontrollimisele. Sel aastal on ette võetud ka muud piirkonnad, s.h ka Liivi laht, kus on samuti mitmeid probleeme. 

• Mais läbi viidud kontrolli käigus ilmnes, et ligikaudu 80% kontrollitud mõrdadest oli vale ehk väiksem silmasuurus. Kontrolliti 87 mõrda, 71 oli väiksem silmasuurus – 60 avaveemõrda, 8 ääremõrda, 3 kastmõrda.  Probleem oli juht- ja kariaia silmasuuruses, nõutud 60 mm asemel mõõdeti 55-58 mm. 3 kastmõral mõõdeti silmasuuruseks päras/kastis 16-18 mm.

• Kontrollimisel arvestataksea lati nn mõõteviga pluss-miinus 2 mm kaluri kasuks.