/nginx/o/2016/05/27/5437875t1h7ae9.jpg)
Piimakarja tarvis on oluline, et sünniks tugevaid ja terveid lehmvasikaid. Tänapäeval ei jäeta seda enam juhuse hooleks: Eesti Maaülikooli teadlaste uurimistöö tulemusena kasutatakse kaasaegses tõuaretuses üha enam genoomanalüüsi ja sigimistehnoloogiate abi.
Eesti Maaülikooli teadusprorektor ja veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi professor Ülle Jaakma selgitas, et reproduktiivmeditsiini ehk viljakustehnoloogiad on nii loomade kui inimeste puhul küllalt sarnased. Seetõttu teevad nii inimese viljakust kui tõukarja arendamist uurivad teadlased tihedalt koostööd.
“Katseklaasis kasvatatakse embrüoid tänapäeval rohkem kui loputatakse välja doonorlehmadelt. Katseklaasiembrüote puhul on võimalik valida järglaste sugu ja piimakarja aretuses on oluline, et sünniks rohkem lehmvasikaid,” rääkis Jaakma.
Kunstviljastamises on suurim väljakutse, kuidas valida välja parimad embrüod. Traditsiooniliselt on võimalik embrüoid vaadelda mikroskoobi all, kuid selle välimus ei anna kogu infot embrüo eluvõime kohta.
Embrüo eluvõime hindamiseks on kasu tänapäeva erinevatest “-oomika” tehnoloogiatest. Kõige paljulubavam on embrüo metaboloomika, mis võimaldab mõõta milliseid aineid embrüo eritab ja milliseid kasutab.
Veiseembrüote katseklaasitootmine on juba praegu jõudmas igapäevapraktikasse. Praegu on käimas katsetused koostöös Tartu Agro ja Ranna farmiga ning seejärel kasutatakse viimistletud tehnoloogiat juba edaspidi Eestis laiemalt.
Professor Ülle Jaakma pidas ettekande Eesti tõukarja aretamisest välisajakirjanike visiidi “Health technologies 2.0” raames. Eesti Teadusagentuuri kutsel viibib 24.-27. maini Eestis 14 ajakirjanikku 11 riigist, kellele Tartu ja Tallinna ülikoolide ja teadusasutuste teadlased tutvustavad tervisetehnoloogiate vallas tehtavat teadustööd. Eesti Teadusagentuuri algatuse Research in Estonia eestvedamisel toimuv välisajakirjanikele visiit toimub juba neljandat korda.