Hunnitu merevaatega Valgeranna seikluspargis jagub kuhjaga närvikõdi

Mullu detsembris Valgerannas möllanud torm puistas seikluspargi metsatukka nii kuis jaksas. Viies rada purunes ning see tuli teises kohas uuesti ehitada.

FOTO: Erakogu

Eestis pole ühtegi teist seiklusparki, mis katsuks loodusega rammu nii nagu Audru vallas tegutsev Valgeranna seikluspark.

Park kõrgub õkva valge liiva järgi nime saanud rannariba kohal, kus sügiseti maruks paisuv tuul kangutab maast lahti sihvakaid mände. Oma jälje on seiklusparki palistavale rannale jätnud merigi, mille lained haukavad plaaži aiva kitsamaks.

„Minu esimestel tööaastatel oli siin väga ilus lai liivarand kiikede ja ronilatega ning vette sisseminek oli mõnusalt liivane. Ujuda ja päevitada saab siin muidugi nüüdki ja vaade pargist lahele on endiselt imeline,” nendib Valgeranna seikluspargi juhataja Merilin Vikkisk.

Adrenaliinist ja stiihiast Valgerannas vajaka ei jää ning see tõmbab rahvast ligi. Siin on kõik, mida ühele Tarzanile tarvis – natuke metsikuvõitu loodus, kõrged rajad ja suvel soe lahevesi. Üheski teises Eesti maapiirkonna seikluspargis ei saa end ämblikmehe kombel mastimändide vahele hiivata, meremüha kõrvus mühisemas.

Ilm meelitab kohale

Järgmisel suvel kümnendat tegevusaastat tähistav Valgeranna seikluspark on üks osaühingu Seikluspark neljast vabaõhu seikluspargist ning üks vanemaid Otepää ja Nõmme seikluspargi järel.

Seikluspargi pere ülejäänud liikmed asuvad Tallinnas, mis tähendab, et Valgeranna park on oma asukoha tõttu ülejäänud perekonnast mõneti erinev.

Kuue rajaga park paikneb osaliselt RMK ja osaliselt Audru valla maal.

Ülikoolis keemikuks õppinud Vikkisk alustas siin instruktorina kaheksa suve tagasi, juhatajana läheb tal teine hooaeg.

Ta räägib, et park võtab külastajaid vastu viiel kuul aastas. Mais ja septembris töötab park argipäevadel broneeringute alusel ning reedest pühapäevani on rajad hommikust õhtuni avatud. Kolmel suvekuul ei ole nädalapäeval tähtsust, siis rabatakse seitse päeva nädalas varavalgest hilisõhtuni.

Valgeranna terviseradade, White Beachi golfiväljaku ning Doberani rannamaja vahetuses naabruses tegutseva seikluspargi trump on suurepärane asukoht, ent maal paiknemine tingib ka selle, et võrreldes linna seiklusparkidega on Valgeranna pargi hooaeg lühem.

Linnas on alati rahvast ja seal võib inimene minna ronima ka varakevadel või hilissügisel, maal nii ei juhtu.

Pärnust üheksa kilomeetri kaugusel paikneva Valgeranna seikluspargi külastatavus sõltub paljuski suvepealinnast.

„Turist, eriti just siseturist, tuleb Pärnusse alles siis, kui suvi päriselt algab,” nendib Vikkisk.

Tule maale ronima!

Kui linnas võib veel loota juhuslikele läbiastujatele, siis maal nii ei saa ning selleks, et parki töötaks mais ja septembris, tuleb töö pikalt ette planeerida. Aasta läbi pole mõtet instruktoreid ja administraatorit palgal hoida. Ressursside poolest on mõistlikum igal kevadel personal värvata, kuid tublide tööliste leidmine pole väga lihtne.

Vaiksematel kuudel on peale juhataja pargis ametis viis-kuus instruktorit, juunis kümmekond ja tippajal juulis 13–14 ning töö käib kahes vahetuses.

Iga suvi leiab pargis tööd hulk kohalikke külapoisse ja -tüdrukuid, kelle jaoks on see hea võimalus koolivaheajal kodu lähedal taskuraha teenida.

Seikluspargi turundamisel toimib kõige tõhusamalt suust suhu reklaam.

„Kes on meil korra käinud, tuleb suure tõenäosusega veel ja soovitab meid ka teisele,” ütleb Vikkisk.

Klientide kiidusõnadest siiski üksi ei piisa ja grupikülastuste saamiseks peab ka ise vaeva nägema.

Sel aastal lähetas Vikkisk kõikidele Eesti üldhariduskoolidele kutse tulla mais ja juunis soodushinnaga Valgeranda klassiekskursioonile. Väiksematele lastele mõeldud omaette miniseiklusrada lubab teha kampaaniaid lasteaedades.

„Käime jõudumööda end messidel reklaamimas, et saaks potentsiaalsete klientidega näost näkku suhelda, jagame kuponge, et inimestel oleks meeles meie juurde tulla. Pärnu hotellides on väljas meie flaierid ning reklaamime end ka sotsiaalmeedias,” loetleb Vikkisk.

Et end ka piiri taga kuuldavaks-nähtavaks teha, saatis Vikkisk sel aastal infokirja  Helsingi koolidele. Kuigi tulemuslikuks see samm küll ei osutunud, ent proovima peab.

Välisturistide grupid jõuavad Valgeranda reisikorraldajate kaudu. Võõrriikidest tulnute seas on enim soomlasi, ent Valgeranna seikluspark pole tundmatu lõunanaabritelegi.

Vikkisk tunnistab, et müügi- ja turundustöö Läti suunal võiks olla senisest aktiivsem ja Soome puhulgi jaguvat veel arenguruumi.

Valgeranna sünergia

Seiklusparki ümbritsev taristu on viimaste aastatega kõva arenguhüppe teinud: pargi üleaedne Valgeranna golf avas mullu esindusliku klubihoone ühes restoraniga, seikluspargialale ja naabrusse on Audru vald arendanud välja terviserajad, löönud püsti vaatlustorni, mänguväljaku ning hoolitseb selle eest, et grüünesse sattunuil oleks, kus jalga puhata, vabas õhus einet võtta, ujumaminekuks riideid vahetada, prügi visata ning ihuhäda ära ajada.

Vikkiski sõnul annab heal tasemel restorani lähedalolu neile palju juurde.

„Meie ja golfiväljaku klientuur küll ei kattu ja golfarid meile turnima ei tule, samas aga lähevad paljud meie kliendid hea meelega pärast ronimist golfirestorani einestama,” ütleb ta.

Vikkisk on pidanud ka läbirääkimisi lähedal asuva Kapteni taluga, mis pakub seikluspargi külastajatele piknikumenüüd ja on valmis piknikukorvid ise kohale tooma.

Doberani rannamaja ja seikluspargi vahele jääb Doberani telkimis- ja kämpinguplats, kus peatub suviti palju karavane. Matkaautodega tulijad on peamiselt soomlased ja lõviosa neist ei jäta kasutamata võimalust oma ronimisosavus proovile panna.

Maaturismi plussiks on Vikkiski jutu järgi rahulik elutempo ja linnulaul ning seegi, et kurjamite käsi siia ei ulatu. Linnas asuvatesse seiklusparkidesse jõuavad vandaalid rohkem, maal tuleb ennem pista rinda looduse kui pättidega.

Boonuseks on ka tihe ja toetav koostöö kohaliku vallavalitsusega, mis lubab oletada, et linnas omavalitsusega nii head küünarnukitunnet ei tekiks.

Valgeranna seikluspark

  • Valgeranna seiklusparki peab osaühing Seikluspark. Ettevõttele kuuluvad ka seikluspargid Tallinnas: Nõmmel, Pirital ja loomaaias.
  • OÜ Seikluspargi omanikud on Vahur Teder, Tõnu Valdur, Pierre Gay Perret ja Kalmer Kiibus.
  • Valgeranna pargis on kuus eri raskusastmega rada.
  • Pargi kuues ehk keerulisim rada on üks Eesti kõrgeimaid omataolisi, raja kõige kõrgem platvorm on 13 meetrit maapinnast.
  • 30 protsenti Valgeranna seikluspargi külastajatest on soomlased.
  • Park võtab enda alla pool hektarit.
  • Kõrgradadel saab korraga seigelda 130 inimest ning lastepargis 30 mudilast.
  • Kõrgseiklusradade kogupikkus on 970 meetrit.
  • Valgerannas saab ronida ka pimedas, valgustuseks vaid pealambid ja metsa all helendavad tõrvikud.
  • Mida ilusamad ja soojemad on ilmad, seda enam külastajaid. Ühel hooajal, st mai algusest septembri lõpuni käib pargist läbi 10 000 inimest.
  • Kõige vanem seiklusrajal käinud inimene on 79aastane.

Andmed: Valgeranna seikluspark

Populaarne

Tagasi üles